Kasulikke nõuandeid nahahoolduseks külmal ajal

24. detsember 2013 kell 11:30



woman-and-snowKas ainuüksi mõte külmast ilmast paneb su näonaha sügelema ja käed kuivama? Kui ilmad muutuvad külmemaks ja niiskemaks, siis paljude jaoks kaasneb sellega hoopis kuivuseprobleem – nahk ja juuksed on pideva rünnaku all. Külm õhk väljas, tuul ja kuiv õhk siseruumides ning ka talvine päike koos lumepeegeldusega on sageli alahinnatud naha vananemise kiirendajad. Õppides oma nahka külmanäpistuse ja tuule eest kaitsma ning piisavalt toitma, saame ennetada ja leevendada hooajalisi nahaprobleeme.

 

Talvel on väga oluline pöörata tähelepanu näol ja kätel kasutatavate hooldustoodete kvaliteedile. Sageli ei näita kvaliteeti mitte kõrge hind ega kaubamärk, vaid lähtuda tuleb eelkõige koostisainetest. Mida pikem ja keerulisem on koostisainete nimekiri, seda enam tasub toote suhtes umbusklik olla. Looduslikud õlid on suurepärased nahahooldajad ka ilma mitmekümne lisaaineta. Lihtne reegel, mida järgida, on see, et kui nahahooldustoote peamised koostisained on ohutud söömiseks, siis on need ohutud ka nahale määrimiseks.

Kuid nagu iga probleemi puhul, on sümptomite leevendamine vaid pool teed – eelkõige tuleb ka nahahoolduses hoolitseda põhjuste kõrvaldamise eest. Külma tuule ja halva ilma suhtes ei saa me midagi ette võtta ja kuiva toaõhu parandamisel on meie võimalused piiratud. Kuid me saame pöörata tähelepanu sellele, et meie keha saaks piisavalt vitamiine ja kasulikke rasvu, et toetada naha tervist seestpoolt.

 

Joo piisavalt vett

Suvel on lihtne meeles pidada, et ennast ei tohi veepuudusesse jätta. Kuid ilmade jahenedes ei ole igapäevase vedelikuvajaduse jälgimine alati esmane prioriteet, kuigi peaks olema. Piisav vedelikutarbimine on üks esimesi ja lihtsamaid asju, mida saame terve naha jaoks teha.

Kaitse oma nahka

Me kanname sooje jopesid, mütse ja kindaid, kuid ka näonahk vajab kaitset. Talvine näokreem peaks olema raskem ja rasvasem. See on nagu lisakiht riietust naha jaoks. Ära unusta ka huuli, mis kuivavad talvetuules kergesti. Väldi tooteid, mis on valmistatud naftatoodete, nagu parafiini baasil. Need võivad poore ummistada ning ei lase niiskusel nahas pääseda sinna, kus seda vaja on.

Vaata üle pesuvahendid

Kontrolli, millega sa oma näonahka pesed. Suvel sobivad hooldusvahendid võivad talvel muutunud tingimustega osutuda liiga ärritavateks. Seebil põhinev näopesuvahend kuivatab nahka ning paljud sünteetilised lisaained teevad probleemi veel tõsisemaks. Kui nahk on väga kuiv, siis vaheta näopesuvahed mõne naturaalsema ja tundlikule nahale mõeldud alternatiivi vastu.

 

Looduslikud õlid talvises nahahoolduses

Naturaalsed õlid on talvises nahahoolduses suurepärased abivahendid nii sees- kui välispidiselt. Välispidiselt aitavad need niiskusel naha sisse lukustuda ja moodustavad nahapinnale õhukese kaitsva kihi. Seespidiselt varustavad need keha suure hulga vitamiinide ja rasvhapetega, mis on terve naha jaoks hädavajalikud.

Kookosõli – sisaldab nahka tugevdavat E-vitamiini ning tervisele väga kasulikke keskmise ahelaga rasvhappeid, mis aitavad rakkudel taastuda. Kookosõli aitab nahal säilitada elastsuse ja pehmuse. Kookosõli võib vajada enne kasutamist soojas hoidmist, et see oleks pehmem.

Kakaovõi – see on üks paremaid looduslikke naha niisutajaid, mis annab nahale terve sära. See on hea A- ja E-vitamiini allikas, mis aitab nahakahjustusi parandada.

Mandliõli – see on mandlitest külmpressimise meetodil eraldatud õli, mis niisutab ja toidab nahka. See lõhnab ja imendub hästi, jättes naha pehmeks ja siledaks ilma õlise tundeta. Mandliõli sisaldab ohtralt asendamatuid rasvhappeid, A-, B1-, B2-, B6- ja E-vitamiini, mis aitavad eriti hästi leevendada kuiva naha sügelemist. Mandliõli on hinnatud abiline ka juustehoolduses, aidates kuivi juukseid toita ja pehmendada.

Aprikoosituuma õli – see sisaldab rikkalikult A-, D- ja E-vitamiini ning oleiinhapet ja linoleenhapet. Aprikoosituuma õli on sarnaselt mandliõliga kerge ja hästi imenduv, mistõttu sobib hästi neile, kes ei armasta seda, kui nahk tundub õline. Eriti hästi sobib see vanemale ja tundlikule nahale, samuti põletikulise ja kuiva naha toitmiseks.

Nahahoolduseks sobivaid õlisid on väga palju. Lisaks eelpool kirjeldatutele väärivad tähelepanu veel põletikuvastase toimega ja antioksüdantide rikas argaaniaõli; avokaadoõli, mis sobib ka suurpäraselt toitude rikastamiseks; mesilasvaha, mis on hea huulepalsam, viinamarjaseemneõli, kanepiseemneõli, jojobaõli, nisuiduõli, sheavõi ning paljud teised.

Kui soovid oma kodust nahahooldusvahendit rikastada, võid sinna lisada ka veidi eeterlikke õlisid. Sealjuures tasub olla ettevaatlik, sest eeterlikud õlid on väga kontsentreeritud ja tugevatoimelised, ning mõned neist võivad tekitada ärritust. Üks suurepärane eeterlik õli, mis sobib enamuse nahatüüpide puhul, on lavendliõli. Lavendlil on rahustav toime, mis kehtib ka naha puhul. Lisaks aitab see toetada immuunsüsteemi tööd, kaitstes viiruste infektsioonide vastu.

Loe lisaks eeterlike õlide kohta nahahoolduses: Natures Gift

 

Nahale olulised vitamiinid

B2-vitamiin (riboflaviin) – kergeti omastuv vitamiin, millel on võtmeroll inimese tervise tagamisel. B2-vitamiin on ensüümide koostises oluline mõjutegur ainevahetusprotsessides. See aitab vähendada väsimist ning tagada normaalset nägemist. B2-vitamiin on väga oluline terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks.

B2-vitamiini puuduse esmasteks tunnusteks on lõhenenud suunurgad, kergesti väsivad, sügelevad ja põletikulised silmad, “liivaterad” silmades, tundlikkus päikesevalgusele. Parimateks B2-vitamiini allikateks on maks, pärm, täisteratooted, piimatooted, rohelised taimeosad, munakollane ja kaunviljad.

B3 vitamiini (niatsiini) saadakse toiduga, kuid seda sünteesib ka meie organism aminohappest trüptofaan, mida leidub valkudes. B3 on oluline rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks, närvisüsteemi täiuslikuks tegevuseks ja stressi leevendamiseks, naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks ning naha armkoe parandamiseks. Tavalise ja mitmekesise segatoidu piisaval tarbimisel niatsiini puudujääki ei teki. Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad.

B5 vitamiini (pantoteenhape) on võimalik saada peaaegu kõikidest toitudest. Pantoteenhapet on vaja ainevahetuse aktiveerimiseks, kuna ta osaleb energia vabastamisel põhitoitainetest ja teiste vitamiinide, eriti B2-vitamiini kasutamises. B5 on oluline hormonaalsüsteemi normaalses toimimiseks, rakkude ülesehitamiseks ja tsentraalse närvisüsteemi arenemiseks. Lisaks aitab see suurendada organismi vastupanuvõimet stressi vastu ning kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest.

Pantoteenhapet leidub toiduainetes piisavalt, puudujääki esineb tõsise alatoitumuse korral. Mitmekesise segatoidu puhul sünteesitakse pantoteenhapet piisavalt ka meie seedetraktis. Puudujääk võib tekkida vaid siis, kui organismi seedetraktis puudub õige mikrofloora pantoteenhappe sünteesiks. Parimateks pantoteenhappe allikateks on taine liha, täisteratooted, kaunviljad, puu- ja köögiviljad.

B7 vitamiin (biotiin ehk vitamiin H). Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, sealhulgas rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel. Biotiini on vaja valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini tootmiseks, närvisüsteemi töö reguleerimiseks, vereringe parandamiseks, tervete juuste ja naha tagamiseks ning halliksminemise ja kiilaspäisuse ärahoidmiseks.

Parimateks biotiiniallikateks on teraviljatooted, pärm, maks ja kaunviljad. Biotiini sisaldub vähestes kogustes paljudes toiduainetes. Biotiini toodetakse veidi ka soolestiku mikrofloora poolt.

C-vitamiin (askorbiinhape) on antioksüdant, mida on vaja rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest. C-vitamiin aitab tõsta organismi vastupanuvõimet ja võidelda stressiga. See aitab säilitada veresoonte elastsust, tagada luude vastupidavuse, terved hambad ja igemed ning parandab raua omastumist.

C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, näiteks mustad sõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised ja kaalikas.

A-vitamiini (retinool) saab loomsetest allikatest retinoolina, kuid organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva beetakaroteeni muutma organismis A-vitamiiniks. A-vitamiini on vaja kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, naha ja juuste tervise tagamiseks, limaskestade kaitseks infektsioonide eest ja kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu. See parandab nägemist ja on vajalik luude ja hammaste tervise jaoks.

Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid – kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia).

 

Allikad: Canadian Living, Health How Stuff Works, Chagrin Valley Soap and Salve.com

Artikkel valmis koostöös loodusravipoe-ökoapteegiga Eliksiir

eliksiir-300x68

 

 

Foto: healthtrition.com

 

Toimetas Katrin Suik