Ajatu: Kas vähki on täiesti valesti mõistetud?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. detsember 2019 kell 19:20



F1.large

Alates sellest, kui Richard Nixon kuulutas aastal 1971 välja sõja vähi vastu, on teadustööle ja ravimite väljatöötamisele kulutatud sadu miljardeid dollareid (maksumaksja) raha. Veel enam on kulutanud vähki põdevad patsiendid ise, kuid ometi on tulemused pettumust valmistavad. Peale nelja aastakümne pikkust “tavalist sõda“ (kirurgia ja keemiaravi) ning “tuumasõda“ (kiiritus), diagnoositakse siiski varsti pea igal neljandal inimesel elu jooksul vähk ning ennustatakse, et see number on aina suurenemas.

Rubriik “Ajatu” toob teieni Telegrami varasemaid artikleid, mis ülelugemist tasuvad. Allolev lugu ilmus esimest korda aprillis 2014. aastal. 

 

Selleks, et mõista, miks on sõda vähiga nii ebatõhus, tuleb pöörduda algse küsimuse juurde: mis on vähk? Enne, kui sellele küsimusele ei ole leitud põhjalikku vastust, on kõik püüded seda ennetada ja ravida juba ette läbikukkumisele määratud. Viimase poolesaja aasta jooksul on peamiseks vähki selgitavaks teooriaks olnud “muteerumise teooria“, mille kohaselt meie rakkudes tekkivad DNA mutatsioonid põhjustavad nende “hullumeelset ja vägivaldset“ käitumist, võrreldes ülejäänud rakkude kogukonna ehk kehaga. Need rakud hakkavad pidurdamatult paljunema ning moodustavad kasvaja, mis levib edasi, simuleerides põletikulise protsessi omadusi, kuni selle kasv hakkab takistama peremeesorganismi elutähtsaid funktsioone, mille tõttu lõppeb see protsess surmaga.

 

Kehasisene darwinism

Selle teooria kohaselt, mida on tugevalt mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria ning mida on kutsutud ka “sisemiseks darwinismiks“, on tervete rakkude muutumine vähirakkudeks väga sarnane loodusliku valiku protsessile: rakkudes tekivad juhuslikud mutatsioonid, mis on nende ellujäämiseks ja paljunemiseks kasulikud. DNA muutub kas geneetiliste faktorite või keskkonna mõjude tõttu. Kuigi sellisel vaatenurgal võib olla mõningane väärtus selgitusena, on see üsna valele teele viiv. Näiteks on evolutsiooniprotsessi puhul juhuslikud muutused enamasti organismile kahjulikud ja põhjustavad selle hukkumist. Vähirakud on aga selles mõttes “õnneseened“, et juhuslikult tekkivad mutatsioonid tulevad nende elutegevusele hoopis kasuks. Selle asemel, et normaalsete rakkude kombel hukkuda, muudab mutatsioon need hoopis surematuks ja neis ei toimu enam tervetele rakkudele omast programmeeritud rakusurma.

Kas kaos ja juhuslikkus on tegelikult põhjuseks, miks terved rakud muutuvad vähirakkudeks? Kasvajad käituvad väga organiseeritult, mille tõttu näib, et nende teke juhusliku muutuse tõttu ei ole usutav. Kasvaja on võimeline organiseeruma sel moel, et moodustab endale vajaliku verevarustuse, see suudab ennast kaitsta, vaigistades vähirakke alla suruvaid geene, aktiveerides kasvajarakke soodustavaid geene ning eraldades korrosiivse toimega ensüüme, mis vabalt kehas ringi liiguvad.

Kasvajad muudavad oma ainevahetust nii, et need suudavad elada hapnikuvaeses kõrge suhkrusisaldusega ja happelises keskkonnas ning teavad, kuidas eemaldada enda rakkude välispinnalt retseptorvalke ning selle abil jääda valgetele verelibledele nähtamatuks. Kas selline kompleksne käitumine saab olla tegelikult juhuslike mutatsioonide tulemus? Ning kas on võimalik, et need juhuslikud mutatsioonid võiksid anda tulemuseks samasuguse “õnneliku“ geenikombinatsiooni igal korral, kui inimese kehas tekib vähkkasvaja?

Juhuslikud mutatsioonid mängivad kahtlemata vähi algsel tekkel ning arengul suurt rolli, kuid ainult sellest ei piisa, et vähki piisavalt põhjalikult selgitada. Üks teadlaste grupp on vähi kohta välja pakkunud palju köitvama selgituse. Nad näevad mitmeid tekkivaid mutatsioone kui iidse ellujäämismehhanismi paljastumist rakusiseselt.

Vähk kui iidne ellujäämisprogramm

Uus teooria, mida tutvustavad Arizona osariigi ülikooli teadlane Paul Davies ja Austraalia riikliku ülikooli teadlane Charles Lineweaver, valgustab vähi tegelikku loomust: “Vähk ei ole suvaline hulk isekaid metsikuid h



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.