Miks päevad justkui kaovad – ja kuidas üks Londoni professor õpetas aega “venitama“

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

16. detsember 2025 kell 16:03



Foto: MarybethPixabay

Paljud inimesed arvavad, et päevad lendavad mööda seetõttu, et elutempo on liiga kiire ja väsitav. Üks Londoni professor väitis oma tudengitele aga, et aja kiiret kulgu ei tekita mitte ruttamine ja väsimus, vaid hoopis ühetaolisus – pidev kordustes elamine.

 

Tema sõnul hakkab aeg kiirenema siis, kui elu muutub liiga etteaimatavaks. Kui iga hommik näeb välja nagu eelmine, lõpetab aju uute mälestuste talletamise. Päev ei koosne enam eraldi hetkedest, vaid sulandub üheks uduseks massiks. Nii tekibki tunne, et päevad ja nädalad kaovad käest.

 

Professor sõnastas selle valusalt täpselt:

“Sinu päevad tunduvad lühikesed, sest sa ei ole tegelikult üheski neist päriselt kohal.“

 

Esimene harjutus: päeva alguse ja lõpu märkamise kunst

Tema esimene ülesanne tundus naeruväärselt lihtne. Ta palus tudengitel märgata iga päeva kõige esimest ja kõige viimast hetke – mitte seda päevikusse kandes, vaid tähelepanuga hetkes olles.

Mõni heli. Valgus. Lõhn. Midagi, mis ankurdab hetke mällu.

See ei olnud mindfulness ega meditatsioon, vaid ankurdamine. Kolmandaks päevaks ütlesid paljud sama asja: päev tundus pikem, justkui oleks ajal jälle “kaal“ tagasi.

 

Teine harjutus: üks väike muutus päevas

Seejärel palus professor tudengitel muuta iga päev ainult ühte detaili, näiteks:

  • teekonda kooli
  • tassi, millest juuakse
  • tegevuste järjekorda
  • või isegi ukse lukustamise tempot

Alguses naerdi. Aga professor katkestas neid:

“Aju tihendab aega just siis, kui tänane päev meenutab eilset.“

See ei olnud

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt