Foto: kollaaž

2025. aasta lõpus valitses Euroopas sügav rahulolematus, kus inflatsioon õõnestas inimeste sääste, sõda möllas piiridel ja usaldus valitsuste vastu oli tõsiselt murenemas. Selle turbulentsi keskel liikus Brüssel vaikselt edasi projektiga, mis esialgu kõlas peaaegu rutiinsena – paberil kahjutu tehnilise reformina. Selle nimi, “28. režiim“, viitas justkui pelgalt bürokraatlikule majapidamisele. Kuid välimus petab.

Neutraalse “õigusaktide ühtlustamise“ ja “idufirmade soodustamise“ žargooni all peitub radikaalne eksperiment: piirideta ja riikideülene korporatiivne superriik. Virtuaalne õigusruum, kus ettevõtted tegutsevad vabadena riiklike seaduste haardest, väljaspool demokraatlikku järelevalvet ja ilma sotsiaalsete kaitsemehhanismide piiranguteta. Ei lippu, ei kodanikke, ei valimisi – ainult korporatsioonid, kellele antakse õigus reegleid enda kasuks painutada.

Territooriumita riik 

See ei ole ulme. 28. režiimi hoog kasvab kiiresti ning seda toetavad tehnoloogiamogulid, riskikapitalifirmad, lobigrupid ja kõrgetasemelised ELi ametnikud. Kui see vastu võetakse, võiks iga Euroopa ettevõte oma koduriigi seadustest täielikult loobuda, astudes õigusruumi, mida ükski riik – isegi mitte Ameerika Ühendriigid – pole kunagi pakkunud. Kujutage ette Euroopat, kus ärireeglitel, mitte kodanikel, on lõplik võim. Kus töötajate kaitse, maksuseadused ja sotsiaalsed garantiid on valikulised ning ettevõtte juhatusel on rohkem mõjuvõimu kui parlamendil.

Brüsselis müüakse seda kui „moderniseerimist“ ja „konkurentsivõime tõstmist“. Kriitikute jaoks on see aga midagi märksa süngemat: föderaalse äriseaduse loomine kapitalile, virtuaalne varjupaik Euroopa lipu all, mis vaikselt õõnestab samu demokraatia ja sotsiaalse progressi põhimõtteid, mida Euroopa väidab end kaitsvat. 28. režiim ei ole lihtsalt reform. See on võimuvahetus – ja see toimub praegu, peaaegu märkamatult.

Paljud skeptikud lähevad veelgi kaugemale ja näevad selles, mida mõned on nimetanud “28. osariigiks“, hoopis midagi muud: virtuaalset kapitali vabakaubandustsooni, mis meenutab reaalse maailma eksperimente nagu Próspera – Hondurase poolautonoomne ettevõtete enklaav – või USA libertaarsete võrgustikriikide entusiastide toetatud “vabaduslinnade“ liikumist.

Need sarnasused ei ole juhuslikud. Olgu territoriaalsed või digitaalsed, on need projektid sama idee variatsioonid: kapitali õiguslik erandlikkus, mida õigustatakse innovatsiooni, konkurentsivõime ja globaliseerunud majanduses ellujäämise loosungitega. ELi 28. režiim ei ole anomaalia, vaid Euroopa liitumine üleilmse liikumisega, mille eesmärk on luua ruume, kus kapital valitseb iseennast.

Selle algatuse ametliku raamistiku mõistmiseks tasub kuulata Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni enda sõnu. Oma kõnes 2026. aasta Maailma Majandusfoorumil Davosis kirjeldas ta eelseisvat 28. režiimi ehk EU-Inc’i kui uut Euroopa äriühingu õigusraamistikku, mille eesmärk on võimaldada ettevõtetel registreeruda ja sujuvalt tegutseda kogu ELi ühtsel turul.

Ursula von der Leyeni 3 fookuspunkti WEF 2026-l – regulatsioon, investeeringud ja energia (Allikas: APT)