Neljas pööre: globalism on surnud, tehnokraatia on uuesti sündinud

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

9. mai 2025 kell 13:02



Howard Scott (vasakul) ja Elon Musk (paremal) Foto: kollaaž

Ühiskondlike “pöördepunktide” teooria, eriti “neljas pööre”, püüab selgitada, miks vana globaliseerumine laguneb ja uus globaalne kord esile kerkib. See uus kord on tehnokraatia ning president Trump mängib seal oma rolli. Trump hoiab Thori haamrit vana purustamiseks, võttes samal ajal omaks tehnokraatia, samal ajal kui arhitehnokraadid suruvad peale oma teadusliku diktatuuri kavandit.

 

Seepärast on Curtis Yarvini Pimeda Valgustuse teooria Silicon Valley tehnokraatide seas üha populaarsem: nad soovivad võimule seada monarhi, loobuda poliitilisest süsteemist ja juhtida maailma nagu suveräänset korporatsiooni (SovCorp). SovCorp omab kogu maad ja ressursse üle maailma, kasutades universaalset baassissetulekut (UBI) rahvastiku rahustamiseks, kuna Lääne rahvaarv aeglaselt väheneb. Samal ajal juhib maailma üha enam tehisintellekt ja tulevikus ka AGI (artificial general intelligence – üldine tehisintellekt) ning ASI (artificial super intelligence – supertehisintellekt).

Kui uurida 1930. aastate ajaloolist tehnokraatiat, paistavad need arengud juba sealt silma. Varased tehnokraadid kutsusid avalikult FDR-i üles kuulutama end diktaatoriks, kongressi laiali saatma ja hakkama riiki juhtima ülalt alla – tehnokraatlikult.

Tehnokraatia on aastakümneid oodanud oma aega, ehitades metoodiliselt üles infrastruktuuri, kogudes poolehoidjaid ja võideldes positsiooni nimel. Nüüd on riigipööre täies hoos – seekord globaalses mastaabis.

Kas Zbigniew Brzezinski ja David Rockefeller mõistsid neljanda pöördepunkti tähendust, kui nad 1973. aastal Kolmepoolse Komisjoni asutasid? Raamat, mis neid ühendas, oli Brzezinski teos “Kahe ajastu vahel: Ameerika roll tehnotronilise ajastul” (Viking Press, 1973), mis ennustas rahvusriigi taandumist ja tehnoloogia esiletõusu:

“Rahvusriik kui inimese organiseeritud elu põhiüksus on lakanud olemast peamine loominguline jõud: rahvusvahelised pangad ja rahvusvahelised korporatsioonid tegutsevad ja planeerivad viisil, mis on rahvusriigi poliitilistest kontseptsioonidest kaugel ees.“ (lk 246)

Lihtsustatult öeldes on meie tulevik kaaperdatud.

Ajalugu näitab, et tsivilisatsioonid ja ühiskonnad õitsevad, lagunevad ja tõusevad taas, korrates mustrit – mustrit, mis demograaf Neil Howe’i sõnul on nii ajastuse kui ka trajektoori poolest üllatavalt etteaimatav.

Howe nimetab neid ühiskondlike muutuste „hooaegu” pöördeperioodideks ja on kuulsalt väitnud, et Ameerika on nüüdseks jõudnud oma

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt