Advokaat uuest rahvatervishoiu seadusest (vol 2): probleeme võib tekitada ka “keelatud” sisu arhiivis hoidmine

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

21. jaanuar 2025 kell 10:51



Fotokollaaž:  AndreyPopov / Getty Images + Canva.com

1. septembril 2025 jõustub uus rahvatervishoiu seadus, millega muu hulgas antakse alus sekkuda “libameditsiini” levitamisse ja karistada näiteks mõnda alternatiivmeedia väljaannet kuni 80 000 eurose trahviga. Detsembris palusime advokaadibürool Emerald Legal seadust analüüsida ning tol korral selgus, et see järgib WHO soovitusi ning piirab arvamusvabadust. Pikemat analüüsi saad lugeda SIIT.

 

Saatsime büroole seejärel uue päringu, et teada saada, kas varasemate (uue seaduse kohaselt ebaseaduslike) artiklite paigutamine arhiivi ja märgistamine lausega a´laArtikkel kuulub meie arhiivi, mille sisu ei uuendata. See ei pruugi vastata tänastele tõekspidamistele, määrustele ja seadustele ning soovitame tutvuda uuemate allikatega.” aitab nende eest trahvi saamist vältida. Samuti küsisime, kuidas täpsemalt tõlgendada seaduses märgitud “avalikku üleskutset”, mida samuti karistada võidakse ja kuidas seda vältida.

Advokaat Märk Mürk vastas nii:

 Arhiivid. Kõik sõltub lugude sisust – kas need lähevad vastuollu uue seaduse sätetega või mitte. Kui materjal rikub seadust või kolmandate isikute õigusi (isegi arhiveeritud), võib sellise sisu hoidmine avalikus arhiivis tekitada probleeme. Seetõttu esimene õige samm oleks viia läbi artiklite põhjalik audit ja veenduda, et nende sisu ei lähe otseselt vastuollu uue seadusega. Vajadusel tuleks muuta sõnastusi, mida võidakse tõlgendada kui “üleskutseid” või “lubadusi”, ja asendada need neutraalsete formuleeringutega, mis esitlevad pigem fakte või annavad informatsiooni.

 Arhiivi tähtsus. Alternatiivselt auditile (või isegi paralleelselt) oleks mõistlik tõsta esile, et arhiiv on ajaloolise/haridusliku tähtsusega ja selle eesmärk on säilitada mõned traditsioonid ja meetodid teadmiseks või isegi uurimusteks, mitte edendada artiklites märgitud ainete või praktikate kasutamist. Alati tasub rõhutada, et artiklid ei sisalda üleskutseid tegutsemiseks, vaid ainult informeerivad praktikatest või traditsioonidest. On väga tõenäoline, et “probleeme“ põhjustavate arhiveeritud artiklite puhul saadetakse esmalt hoiatused ja antakse korraldused tuvastatud mittevastavuste kõrvaldamiseks. Alles seejärel võib oodata rangemaid sanktsioone ehk trahve.

 Selles osas võiks keskenduda EL praktikale, eriti juhtudele, kus kaalutakse piiranguid väljendusvabadusele ja nende piirangute õigustatust. Näiteks Saksamaal on keelatud kasutada haakristi ja muid natsismiga seotud sümboleid avalikus ruumis, et vältida viha õhutamist ja edendada avalikku korda. Siiski on lubatud nende sümbolite kasutamine erijuhtudel, kui see toimub hariduslikel, ajaloolistel või kunstilistel eesmärkidel. Kui soovid, võin seda küsimust põhjalikumalt uurida. Analüüsin teiste riikide sarnaseid regulatsioone ja praktikat, mis annaks laiemat konteksti ja võimalikke ideid ja lahendeid, mida saaksid Sina isiklikult rakendada.

Minu soovitus: dokumenteeri ja salvesta kõik muudatused ja tegevused, mis viiakse läbi uue seaduse järgimiseks. Need võivad osutuda heaks tõenditeks võimaliku vaidluse korral.

 Avaliku üleskutse mõiste ümbermängimine. Hea mõte oleks kaaluda, kuidas “avaliku üleskutse“ mõistet vältida või selle kohaldumist ennetada. Konkreetne § 15 reguleerib juhtumeid, kus üleskutse või toode on suunatud avalikkusele. Kui artikkel on avaldatud internetis ja sellele on vaba ligipääs, siis oleks keeruline vaielda, et see pole suunatud avalikkusele. Siiski võib piirates või raskendades juurdepääsu teabele, näiteks muutes selle kättesaadavaks vaid konkreetsele sihtrühmale, kellel on mingi unikaalne omadus (nt registreeritud kasutajad vms), avada ruumi mõistlikuks vaidluseks selle üle, kas tegemist “avaliku üleskutsega“ ja kas § 15 sätted on sel konkreetsel juhul üldse kohaldatavad.

 

Kes soovib ise seadust lugedes vastusega sammu pidada, saab selle alla laadida siit. Telegrami huvitasid enam paragrahvid 15 ehk näiteks terviseteemalise info jagamine ja 35 ehk sellega seotud karistused. Info nõuetekohasuse üle otsustab ja karistusi määrab seaduse järgi kohtuväliselt Terviseamet. Põhiliseks nõudeks seaduses on muidugi tõenduspõhisus, kuid nagu me kõik koroonapettuse ajal nägime, siis Terviseamet uskus teadust – uskus valikuliselt vaid WHO poolt ette antud teadust ning oli pime kõikidele teistele teaduslikele ja tõenduspõhistele seisukohtadele. Seaduse kehtestasid aga samad inimesed, kes koroonapettuse korraldasid.

 

Toimetuse märkus

Telegram uurib seadust ja sellega seonduvat edasi ning hoiame oma lugejaid järgmiste analüüside jms kursis. Iga selline päring advokaadibüroole on kulukas – kui soovid Telegrami tegemist toetada, võid vormistada Telegrami tellimuse või soetada pileti meie 12. sünnipäevapeole – kus toimub ka sama teemaline vestluspaneel.

 

Toimetasid Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt