Kas rahvatervise sildi all hakatakse teostama enneolematut tsensuuri? Fotokollaaž: AndreyPopov / Getty Images + canva.com

Pärast seda, kui Riigikogu 11. detsembril võttis vastu uue rahvatervishoiu seaduse, millega muu hulgas antakse alus sekkuda “libameditsiini” levitamisse ja karistada näiteks mõnda alternatiivmeedia väljaannet kuni 80 000 eurose trahviga, kirjutasime kohe advokaadibüroosse Emerald Legal ja palusime pisut seda seadust analüüsida. Rahvatervishoiu seadus, mis hakkab asendama 1995. aastal kehtestatud rahvatervise seadust, jõustub 1. septembril 2025.

Advokaat Märt Mürk töötas põhjalikult läbi seaduse eelnõu ning sellega seotud dokumentatsiooni ning edastas meile eile kokkuvõtliku analüüsi, vastates Telegrami küsimustele (nt. naljaga pooleks küsisime ka, et kas tuleks luua mingi ususekt ja viidata usuvabadusele?) ning andis omapoolsed soovitused ja ettepanekud.

Kes soovib ise seadust lugedes vastusega sammu pidada, saab selle alla laadida siit. Telegrami huvitasid enam paragrahvid 15 ehk näiteks terviseteemalise info jagamine ja 35 ehk sellega seotud karistused. Info nõuetekohasuse üle otsustab ja karistusi määrab seaduse järgi kohtuväliselt Terviseamet. Põhiliseks nõudeks seaduses on muidugi tõenduspõhisus, kuid nagu me kõik koroonapettuse ajal nägime, siis Terviseamet uskus teadust – uskus valikuliselt vaid WHO poolt ette antud teadust ning oli pime kõikidele teistele teaduslikele ja tõenduspõhistele seisukohtadele. Seaduse kehtestasid aga samad inimesed, kes koroonapettuse korraldasid.

Aga vaatame siis, mis seadust analüüsides selgub – kas rahvatervise sildi all hakatakse teostama enneolematut tsensuuri?

1. Küsimus: kas see seadus on seotud mingisuguste euro direktiividega või on see omaalgatuslik?

Uue rahvatervishoiu seaduse loomise aluseks on 2012. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni poolt Eestile esitatud ettepanekud (https://who-sandbox.squiz.cloud/en/countries/estonia/news/news/2012/6/who-mission-to-estonia-assists-in-drafting-of-new-public-health-act). Need ettepanekud tuginesid kehtiva rahvatervise seaduse analüüsile ja praktilisele rahvatervishoiu korralduse süsteemile Eestis.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka järgmiste riigisiseste strateegiadokumentidega:

1) riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“;

2) Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;

3) rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA);

4) heaolu arengukava 2023–2030;

5) siseturvalisuse arengukava 2020–2030;

6) vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025;

7) üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;

8) Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030;

9) keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD);

10) Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030.

Ülaltoodud andmete põhjal võib öelda, et praegu on tegemist omaalgatusliku regulatsiooniga, mille eesmärk on lahendada rahvatervise valdkonna spetsiifilisi probleeme ning järgida rahvusvahelisi soovitusi (nt Maailma Terviseorganisatsiooni).

2. Küsimus: kas § 15 märgitud “rikkumised” on kooskõlas põhiseaduses sätestatud sõnavabadusega või ajakirjandusvabadusega?

Allpool annan iga paragrahvi punktile tõlgenduse ning kommenteerin neid sõnavabaduse kaitse/piiramise vaatenurgast.

Kõigepealt käsitlen põhiseadusega tagatud sõnavabadust. Põhiseadus § 45 tagab igaühele õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi ja teavet. Kuid see õigus ei ole absoluutne ega piiramatu: seda võib piirata teiste isikute õiguste, tervise, keskkonna ja turvalisuse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks. Sellised piirangud peavad vastama kahele põhinõudele:

Põhiõiguste riivamine peab olema seotud põhiseadusega kooskõlas oleva eesmärgiga, nagu:

• • Avaliku korra tagamine;
  • tervise või keskkonna kaitse;
  • turvalisuse tagamine;
  • teiste isikute õiguste kaitse.

Riive peab olema proportsionaalne eesmärgi saavutamiseks. Proportsionaalsust hinnatakse kolme kriteeriumi alusel:

• • Sobivus – Kas piirang aitab eesmärgi saavutamisele kaasa?

Näide: Kui sõnavabadust piiratakse ohtliku aine reklaamimise tõkestamiseks, tuleb näidata, et see piirang tõepoolest vähendab ohtu tervisele.

• • Vajalikus – Kas eesmärgi saavutamiseks on olemas leebem alternatiiv, mis riivab põhiõigusi vähem?

Näide: Kas täieliku keelu asemel saaks rakendada hoiatuste süsteemi või nõuda märgistuse lisamist?

• • Mõõdukus –  Kas piirang on tasakaalus eesmärgi tähtsusega? Piirang ei tohi olla ülemäärane ega tekitada rohkem kahju kui kasu.

Näide: Kas rahvatervise kaitsmiseks kehtestatud piirang on piisavalt proportsionaalne või sekkub see üleselt sõnavabadusse?

Kokkuvõttes tuleb igasuguse sõnavabaduse piirangu puhul hinnata selle seaduslikkust, proportsionaalsust ja vajadust, tagades, et piirang teenib põhiseaduslikku eesmärki ning ei ole üleliigne.

Nüüd huvi tekitava paragrahvi juurde.

1. Esimene punkt.

Sisu: Keelatud on kutsuda üles avalikkust kasutama taimi, loomi, aineid või segusid tervise säilitamiseks, kaitsmiseks, parandamiseks või tugevdamiseks, kui see kujutab endast ohtu elule, tervisele või keskkonnale.

Tõlgendus: See on ennetav meede, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda ohtlike ainete ja praktikate eest. Siiski jäetakse määratlemata mõiste “oht”, mis võib viia normi laia ja subjektiivse tõlgendamiseni. Näiteks: mida täpselt loetakse ohtlikuks, millistes tingimustes ja kellele (otsene või kaudne kahju)? Vastust peab andma seadusandja kas seaduses endas või eraldi määruses. Uue seaduse järgi hakkab nõuete täitmist jälgima Terviseamet, kellel on volitused anda soovitusi, korraldusi, trahve jms, mis on seaduses toodud korras kohtus vaidlustatavad.

Piirangust: Sõnavabaduse piiramine on antud juhul õigustatud legitiimse eesmärgiga, milleks on ühiskonna tervise ja turvalisuse kaitse. Siiski tõusetub proportsionaalsuse küsimus: refereeritud punkt ega seadus ei täpsusta, mis tähendab “ohtlikkus”. Punkt 1 seab piirangud arvamuste väljendamisele, kui avaldus võib olla tõlgendatav üleskutsena. Vaidluse korral otsustab kohus, kas Terviseamet on tegutsenud seaduslikult ning proportsionaalselt.

2. Teine punkt.

Sisu: Teenuste osutamisel, mis hõlmavad taimede või loomade kasutamist, tuleb veenduda nende ohutuses teaduslike andmete või üldtunnustatud faktide alusel.

Tõlgendus: Teenusepakkuja peab veenduma kasutatud ainete ohutuses, et vältida paragrahvi 1 rikkumist. Kindlasti ei piisa siin suulistest kinnitustest, mistõttu tuleb omada tõendeid konkreetse aine ohutuse kohta. Ohutus määratakse kindlaks tõendite alusel (teaduslikud andmed või üldtuntud fakt), mis kinnitavad, et aine ei ole vähemalt ohtlik. See tähendab, et aine kasulike omaduste tõendamine ei ole vajalik. Tuleks asuda mh seisukohale, et teenusepakkuja veendumus aine ohutuse osas ei tohi tugineda teise isiku veendumusele, isegi kui viimase veendumus toetub teaduslikele andmetele. Teenusepakkuja veendumus peab igal juhul tuginema algallikatele. Praktikas võib punkt 2 tekitada liigset koormust neile, kes tegelevad alternatiivmeditsiini või rahvameetoditega, kuna kõiki vahendeid ei ole võimalik teaduslikult tõestada.

Piirangust: Piirang puudutab tegevusi (teenuse osutamist), mitte teabe levitamist, kuid kaudselt võib see mõjutada teadmiste ja arvamuste vaba vahetust rahvameditsiini meetodite kohta. Teadusliku põhjendatuse nõue võib kaudselt mõjutada arvamusvabadust. Näiteks võib keegi avaldada artikli rahvameditsiini vahenditest, kuid selle sisu võidakse käsitleda kui „üleskutset“. Siin tuleb arvesse võtta, et arvamus taime võimalikust kasust ei tohiks automaatselt kujutada endast rikkumist.

3. Kolmas punkt. Selgitusi ei vaja.
4. Nelja punkt. Selgitusi ei vaja.
5. Viies punkt.

Sisu: Mürgiste taimede või loomade kasutamine on lubatud ainult tervishoiuteenuse osutaja soovitusel, tema juuresolekul või eriseaduse kohaselt.

Tõlgendus: See punkt reguleerib selgelt potentsiaalselt ohtlike vahendite kasutamist ja tagab, et nende rakendamist kontrollivad professionaalid. Peamine eesmärk on minimeerida riske, mis tulenevad mürgiste ainete kontrollimatust kasutamisest.

Piirangust: See piirang keskendub eelkõige tegevustele, mitte teabe levitamise vabadusele. Mürgiste taimede kasutamise piirang võib aga tekitada küsimusi juurdepääsu kohta alternatiivsetele ravimeetoditele ja raskendada avalikke arutelusid selliste praktikate üle.

6. Kuues punkt.

Sisu: Keelatud on müüa ja kasutada aineid ja segusid, mis on klassifitseeritud ohtlikeks vastavalt EL-i regulatsioonile (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008), välja arvatud juhtudel, mis on ette nähtud spetsiaalse seadusega.

Tõlgendus: See punkt on kooskõlas EL-i normidega ja tagab tervisekaitse, kontrollides ohtlike keemiliste ainete kasutamist. Praktikas tähendab see keeldu kasutada ja müüa ohtlikke aineid ja segusid ärilisel eesmärgil. Samas on olemas risk ülereguleerimiseks, eriti kui „ohtlikkuse“ definitsiooni rakendatakse liiga laialdaselt (mille täpset hinnangut on praegu keeruline anda).

Piirangust: Piirang keskendub müügile ja kasutamisele, mitte teabe levitamisele. Seetõttu ei peaks avalikud arutelud ega teavitamine nende ainete kohta olema keelatud. Samas võib tekkida tõlgendamisprobleeme: näiteks juhul, kui ajakirjanik avaldab materjali aine kohta, võib teda süüdistada „üleskutses“ või „soovituses“ aine kasutamiseks. Ehk oluline eristada faktipõhist teavet ja üleskutseid.

7. Seitsmes punkt.

Sisu: Punktis 6 sätestatud piirang kehtib ka segude lähtekomponentidele, isegi kui lõplik segu ei ole klassifitseeritud ohtlikuks.

Tõlgendus: tegemist on ennetava meetmega, mille eesmärk on takistada potentsiaalselt ohtlike segude loomist eraldiseisvatest komponentidest. Selline lähenemine on suunatud riskide vähendamisele ja keeldude võimalikust möödahiilimisest manipuleerimise kaudu ainete ja nende klassifikatsioonidega.

Piirangust: Regulatsioon võib tekitada raskusi teadus- ja uurimistegevusele ning tööstusele. Näiteks võivad keelustamise alla sattuda ained, mis kindlates doosides on tegelikult ohutud.

* Üldised soovitused:

• Informatsiooni ja üleskutse eristamine. Selgelt tuleb eristada teavitamist (faktid ja arvamused) ning üleskutset vahendi kasutamiseks. Näiteks traditsioonidest rääkimine on informeerimine, samas kui vahendi soovitamine juba kujutab endast üleskutset.

Juhul, kui pole andmeid, et aine kasutamisega kaasneb oht inimese tervisele (§ 15 p 1), kuid puuduvad teaduslikud tõendid aine ohutuse kohta (§ 15 lg 2), siis on mõistlik vältida otseseid väiteid, et meetod või vahend ravib konkreetseid haigusi. Eelistada neutraalsemaid sõnastusi, nt „Seda meetodit kasutati traditsioonilises meditsiinis enesetunde parandamiseks.“

• Positsioneerimine. Esitleda meetodeid täiendavate (komplementaarsete) lahendustena traditsioonilise meditsiini kõrval, mitte nende alternatiivina.
• Usaldusväärsuse tugevdamine. Võimaluse korral hankida kõikvõimalikke sertifikaate, tõendeid, arstide ja/või teadlaste arvamusi.

3. Küsimus: kas tuleks luua mingi ususekt ja viidata usuvabadusele või luua partei vms?

Religioosse sekti või erakonna loomine piirangutest möödahiilimiseks on loominguline lähenemine, kuid sellega võivad kaasneda raskused. Edastan kompaktse analüüsi:

1. „Usul põhineva“ (religioosse sekti) loomine ja apelleerimine usuvabadusele.

Plussid: Usuvabadus (Põhiseadus § 40) kaitseb iga inimese õigust väljendada ja praktiseerida oma usku. Kui taimede või alternatiivsete ravimeetodite kasutamine põhjendatakse osana religioossetest rituaalidest, võib seda tegevust kaitsta usuvabaduse raames.

Miinused: Riik võib näha sellise grupi/sekti loomist kui seadusest möödahiilimist, mitte ehtsat religioosset liikumist. Seejärel nõuda tõendamist, et konkreetsete ainete või meetodite kasutamine omab ajaloolist, vaimset või religioosset põhjendust ning nende kasutamine toimub vaid religioossete rituaalide raames. Rahvameditsiini esitamine „religioonina“ võib tekitada meie ühiskonna seas skepsist.

2. Erakonna loomine

Plussid: Erakond saab kaitsta rahvameditsiini, kultuuripraktikate ja isiklike tervisevalikute õigust. Poliitilist tegevust ja programme kaitseb sõnavabadus, seega on rahvameditsiini arutelu osana poliitilisest programmist seaduslik.

Miinused: Erakonna loomine ei võimalda rikkuda kehtivaid seadusi. Näiteks, isegi kui erakond propageerib mürgiste taimede kasutamist, reguleerivad seda tegevust ikkagi § 15 punktid 5 ja 6.

Toimetuse märkus

Telegram uurib seadust ja sellega seonduvat edasi ning hoiame oma lugejaid järgmiste analüüside jms kursis. Iga selline päring advokaadibüroole on kulukas – kui soovid Telegrami tegemist toetada, võid vormistada Telegrami tellimuse, soetada pileti meie 12. sünnipäevapeole või teha ülekande: Telegram Media MTÜ, EE497700771002818684.

Toimetasid Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa