Enam kui pooled Euroopa riigid keelustavad GM-taimede kasvatuse – Eesti mitte

6. oktoober 2015 kell 10:21



gmo_sign_field_farmer2015. aasta alguses otsustati, et igal Euroopa Liidu liikmesriigil jääb õigus ise otsustada selle üle, kas nende territooriumil kultiveeritakse GM-taimi või mitte. 3.oktoobril 2015 kukkus selle otsuse tegemise tähtaeg ning enam kui pooled liikmesriigid teavitasid Euroopa komisjoni kavatsusest jääda GMO vabaks tsooniks. See keeld laieneb mitte ainult hetkel Euroopas tunnustatud Monsanto Bt-maisile vaid ka ülejäänud GM-taimedele, mis ootavad Euroopa komisjoni heakskiitu.

 

17 riiki, sealhulgas Euroopa suurimad riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola, jäävad GMO-vabaks. Eesti kahjuks sellesse nimekirja ei kuulu. Esimestene andsid GMO-dest keeldumise avaldused Euroopa komisjonile Kreeka ja Läti. Saksamaal on lubatud GM-taimede kasvatamine teadustöö eesmärgil ning Belgia keelustas GM-taimede kasvatamise osaliselt. GMO-dest keelduvad ka Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, mis jätab Inglismaa selles regioonis ainukeseks GM-taimede kasvatajaks. Poola põllumajandusminister Marek Sawicki on kommenteerinud, et antud hetkel ei mängi GMO toodangu teaduslik põhjendatus enam nii suurt rolli, kui sellega kaasnevad sotsiaalsed küsimused. Poola põllumehed on olnud viimastel aastatel ühed häälekaimad GMO-vastased protesteerijad, korraldades laialdasi GMO vastaseid demonstratsioone ja nõudes, et riik kaitseks väiketalunikke.

Lisaks EL-i riikidele on GMO-dest keeldumisest teatanud ka Serbia – peamiselt selleks, et kaitsta enda väga edukat sojaoa kultiveerimist. Serbia on hetkel üks olulisemaid mitte-GMO soja tootjaid, ning nõudlus GMO-vaba soja järele on üle terve maailma tõusuteel. Ka Venemaa on viidanud sellele, et nad liiguvad GMO-dest loobumise poole. Asepeaminister Arkadi Dvorkovitš sõnas hiljuti rahvusvahelisel biotehnoloogia konverentsil, et Venemaal on võetud vastu otsus mitte kasutada GM-toorainet toiduainetööstuses.

Keskkonnaorganisatsioonid tervitasid seda tulemust rõõmuga. Greenpeace esindaja Franziska Achterberg kommenteeris The Guardianis: “Kasvav hulk valitsusi keelduvad Euroopa komisjoni püüdlustest kiita heaks GM-taimed. Nad ei usalda EL-i turvalisusehinnanguid ning võtavad õigusega vastu meetmeid, kaitsmaks oma põllumajandust ja  toitu. Euroopa komisjoni ainuke võimalus taastada usaldus EL-i süsteemi, on panna paus GM-taimede tunnustamisele ning kiiresti uuendada turvalisuseuuringute ja tunnustuste süsteemi.“

 

GMO-toodangu import – järgmine keeruline küsimus

Keeruliseks küsimuseks jääb siiski veel GMO-de import. Euroopa Liit impordib väga palju GMO-saaduseid, millest enamikku kasutatakse loomasöödaks ja tööstuslikul eesmärgil. Euroopa loomasööda tootjate ühenduse esindaja Alexander Doring sõnas väljaandele Deutsche Welle, et Euroopa farmerid sõltuvad väga suurel määral GM-loomasöödast – 80-86% kasutatavast loomasöödast sisaldab GM-toorainet. Doring leiab, et GMO impordi keelustamine tähendaks kogu logistikaahela muutmist, mis tooks kaasa suuri kulutusi kõigile.

 

Euroopa jaguneb kahte leeri

GMO-de kultiveerimise lubamine või keelamine jaotab juba niigi lõhestuva Euroopa omakorda kahte leeri ning toob kaasa mitmeid uusi väljakutseid. Kuidas vältida GM-vaba toodangu saastumist, kui sealsamas üle riigipiiri kasvatatakse GMO toodangut, on küsimus mis kindlasti mingil hetkel üles kerkib. Samuti saab riikidel olema võimalus otsustada, kes jätkab GMO toodangu importimist, ja kes mitte – see omakorda muudab keerulisemaks ühise kaubaturu olukorra. Võttes arvesse kui suure mahuga kaubavahetus toimub Euroopa Liidu riikide vahel nii seemnete, toidukauba kui loomasööda osas ilma piirikontrollita, on ilmselge et see olukord toob kaasa uusi pingeid ja väljakutseid. Ühest küljest on selge, et Euroopa Liidu riigid soovitavad säilitada oma suveräänsuse ja ise otsustamise õiguse. Kuidas aga tulla toime ühisturu tingimustes erinevate soovide kokkusobitamisega, ilma et see tooks kaasa asjatuid vastuolusid, see on aga vee ebaselge. Nagu sõnab Oliver Tickell portaalis Ecologist: “Suure segaduse tekitamine? Kahtlemata. Kas ühisturg peab sellele pingele vastu? Suure tõenäosusega mitte“.

Uuri lähemalt millised Euroopa piirkonnad on GMO-vabad siit.

Allikad: Deutsche Welle, The Ecologist, Russia Today, Time, The Guardian

Foto: commondreams.org

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.