ELi vastuoluline seaduseelnõu külvab segadust nii GMO-de pooldajate kui vastaste seas

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

22. jaanuar 2015 kell 15:50



efsa

Ligi viis aastat on Euroopa Parlamendis olnud arutlusel eelnõu, mis võimaldaks Euroopa Liidu liikmesriikidel ise otsustada, kas nende talunikel lubatakse kasvatada geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid) või mitte. 13. jaanuaril sai eelnõu parlamendilt heakskiidu ning selle seaduseks saamiseks peab Euroopa Liidu Nõukogu andma sellele heakskiidu, mis ootuspäraselt on kõigest formaalsus. Kuigi esmapilgul tundub see suure edusammuna GMO-de vastastele, sisaldab seaduseeelnõu sätteid, mis näivad GMO-de kasvatamist pigem soosivat.

 

Liikmesriigiti GMO-de kasvatamise reguleerimise poolt hääletas 480, vastu 159 ning hääletamata jättis 58 parlamendiliiget. See eelnõu on GMO-de vastastele andnud lootust, sest annab riikidele võimaluse keelustada avalikkusele mitte meelepärast ja keskkonnale ohtlikku põllumajandusvormi. Liberaaldemokraate esindav parlamendiliige Frédérique Ries usub, et see seadus tagab liikmesriikidele oma poliitikates rohkem paindlikkust, võimaldades piirata GMO-de kasvatamist nende aladel kas sordi või liigi kaupa.

 

Vastuoluline seadus

Seaduse vastased leiavad aga, et see eelnõu võib mõjuda ka vastupidi: paljud valitsused võivad otsustada hoopis GMO-de kasvatamise kasuks. Kuigi Euroopa ühise poliitika kohaselt ollakse pigem GMO-de vastu (erandiks nt Hispaania, Portugal, Holland ja Suurbritannia), siis valitsused võivad riigiti kergemini alluda GMO-sid turustavate firmade lobitööle. Euroopa parlamendis rohelisi esindav tervishoiu ja toiduohutuse komitee liige Bart Staes leiab, et asjakohane seadus on “Trooja hobune”, mis on tegelikult loodud selleks, et hõlpsamalt võimaldada GMO-de kasvatamist rohkemates riikides.

Roheliste partei liikme Rebecca Harmsi sõnul on seadus halb, sest EL muutub erinevate GMO-režiimide “lapitekiks“, kui tegelikult oleks vaja ühtset tugevat lähenemist. Paljud GMO-de vastased spekuleerivad, et uue seadusega võimaldatakse ka uute GM-sortide kasvatamist, mis võivad jõuda mulda juba 2016. aastal. Siinkohal tasub meeles pidada, et EL on heaks kiitnud seitse GMO-sorti, mida veel pole kasvatama hakatud, kuid mis võivad uue seaduse abil jõuda mitmesse liikmesriiki.

Tehnoloogiahiid Monsanto (kelle maisisordi MON810 kasvatamine on EL-is lubatud ) on seda seadust tugevalt kritiseerinud, väites, et tegu on Euroopale kahjuliku otsusega, mis õõnestab teadust, kohalikke talunikke ning tõstab Euroopa tarbijate jaoks hindu. Ühtlasi nentis Monsanto esindaja Brandon Mitchener, et uute GM-sortide jõudmine Euroopa turule lähima 10 aasta jooksul on üsna ebatõenäoline, sest uue sordi testimine ning selle müügiloa saamine vajab palju raha ning aega, mida enamik ettevõtteid ei saa investeerida. Euroopa Biotööstuse Liidu EuropaBio (mille liige on ka Monsanto) direktori Beat Späthi sõnul on praegu Euroopa Liidus kasvatamiseks heakskiitu ootamas seitse inimtarbimiseks mõeldud GM-sorti.

 

Kavalad klauslid

Seaduse jõustumisel saavad Euroopa Liidu liikmesriigid võimu keelata või lubada GMO-de kasvatamist keskkonnapoliitika, linliku ning riikliku maastikuplaneerimise, sotsiaalse ja majandusliku mõju alusel, isegi kui Euroopa toiduohutuse amet (EFSA) on need heaks kiitnud. Samas ei luba seadus keelustada EFSA poolt heaks kiidetud GMO-sid, kui keeldu põhjendatakse tervise- või keskkonnariskiga. Ühtlasi annab see seadus liikmesriikidele märksa suurema vabaduse heaks kiidetud GMO-de kasvatamiseks. Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace EL põllumajanduspoliitika direktori Marco Contiero sõnul on uues seaduses suuri vigu, mis annavad biotehnoloogiafirmadele võimu pidada läbirääkimisi valitsustega, olles välistanud suurima seadusliku argumendi GM-sortide keelustamiseks – tõendid keskkonnakahjulikkusest.

Nimelt võimaldab seadus valitsustel loobuda GM-sortide kasvatamisest kindlas piirkonnas, kui suudetakse pidada edukaid läbirääkimisi biotehnoloogiafirmaga. Firma võib aga läbirääkimistest keelduda. Teine võimalus on valitsustel kehtestada riiklik keeld kindlatele sortidele, kuid neid otsuseid saavad biotehnoloogiafirmad kohtusse edasi kaevata. Keskkonnakaitsjad kardavad, et ettevõtted kaebavad GMO-sid keelustada soovivad riigid kohtusse, viies juhtumi Euroopa kõrgeima kohtu ette, võimaldades potentsiaalselt korporatsioonidele riikide valitsustega võrdseid või suuremaid õigusi. Samuti on probleemiks fakt, et EL-i riikide alus GM-sordi keelustamiseks peab erinema EFSA varem uuritud keskkonnamõjudest. Contiero sõnul tähendab see, et riigid võivad seista vastamisi de facto keeluga viidata keskkonnamõjude hinnangutele, mis on nende endi poolt nende endi aladel läbi viidud.

 

Saksamaa soovib GMO-sid täiesti keelustada

Isegi kui Euroopa Parlamendi otsus annab riikidele vabamad käed GMO-de keelustamiseks, võivad peagi jõustuvad vabakaubanduslepped nagu USA-ga sõlmitav TTIP ning Kanada CETA siiski tuua GM-taimi Euroopa turule. Sellise sündmuste käiguga on arvestanud näiteks Saksamaa, kes püüab nüüd riiklikult kehtestada totaalse keelu GMO-dele. Sealne keskkonnaministeerium on teatanud, et GMO seadust tuleb muuta selliseks, et vastuolulist geoinsenerlust ei saaks Saksamaal rakendada mitte ühegi ettekäände alusel. Sellist seisukohta põhjendatakse GMO-de ohtlikkusega loodusele ja keskkonnale ning tarbijate vastuseisuga. Hoopis teistmoodi arvab Suurbritannia valitsus, kes plaanib hakata arendama GMO-de kasvatamist, kuigi nad praegu MON810 maisi ei kasvata.

 

Millise seisukoha võtab Eesti?

Omajagu põnevust tekitab küsimus, millise seisukoha võtab GMO-de kasvatamisel Eesti, kes on riiki reklaaminud mahemaana, kuid ometi hääletas eelmisel talvel uue GM-maisisordi Pioneer 1507 kasvatamise lubamise poolt. Näib, et nüüd on kõige õigem aeg poliitikutele meenutada, et räägivad teod, mitte sõnad ning kui soovitakse maailmale anda kuvand loodust hoidvast ning keskkonnasäästlikust riigist, tuleb seda kajastada ka oma poliitikates.

Ühtlasi tuletame meelde, et 23. mail toimub taas ülemaailmne GMO-de vastane March Against Monsanto (MAM) liikumine koos protestikäikudega üle 400 linnas. Kuigi eelmisel aastal Eesti ametlikult protestipäeval ei osalenud (üle-eelmisel aastal protest toimus), pole veel sugugi liiga hilja alustada tänavuste aktsioonide plaanimist ning Läti eeskujul registreerida ka Eesti globaalsele Monsanto-vastasele päevale.

 

Allikad: Chemistryworld, The Guardian, EurActiv 1, 2, Russia Today

Foto: chemistryworld.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.