Jälitustegevust hakatakse piirama?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

12. märts 2013 kell 15:49



spying

Riigikogus läbis 12. märtsil esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis näeb muu hulgas ette jälitustoimingute tegemise piiramise, vahendab BNS. Sotsiaaldemokraadid aga eelnõu heaks ei kiida, kuna nende arvates tahavad teatud poliitikud läbi selle muudatuse lihtsalt enda jaoks asja mugavamaks teha.

 
Eelnõuga tagatakse võimalus, et väiksema sanktsioonimääraga teise astme kuritegudes ei ole uurimisasutusel ega prokuratuuril kohustust kriminaalmenetlust alustada, vaid selle alustamise aluseks on kannatanu või avalikkuse huvi.

Samuti näeb eelnõu ette, et menetlejal ei ole õigust panna tõendamise kohustust kahtlustatavale ja süüdistatavale ning nende õiguste teostamist kriminaalmenetluses ei tohi tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava või süüdimõistetud kahjuks.

Ka tagatakse asjakohaste ning kaitseks vajalike võõrkeelsete dokumentide tõlkimine eesti keelde. Lisaks korrastatakse eelnõuga jälitustegevuse süsteem ning nähakse ette selgem regulatsioon ning piirid, millal jälitustoimingute tegemine on lubatud.

SDE fraktsiooni kuuluv Andres Anvelt ütles erakonna pressiesindaja vahendusel, et kuigi seaduseelnõu osutab Eesti õigussüsteemi teatud puudustele, on SDE-le vastuvõetamatud sinna sisse kirjutatud kohtuvaidlusi, jälitustoiminguid ja tõendite kogumist puudutavad piirangud.

“Eelnõu mitmest sättest kumab läbi soov teha vigade parandus seal, kus ämbritega on eeskätt kolistanud Reformierakonna ja Keskerakonna poliitikud. Kahjuks on tal selge seos erinevate kõmuliste lugudega. Poliitikud peavad parandama oma käitumist ja mitte tegema seadusi enda jaoks mugavaks,” sõnas Anvelt. “Kui jälitustoimingud oleksid lubatud vaid esimese astme kuritegude puhul, tähendaks see suuri raskusi nii kergemate narkokuritegude kui ka varavastaste ja korruptsioonikuritegude uurimisel,” lisas ta.

“Veel tahab eelnõu välistada need tõendid, mis on leitud teise kuriteo menetlemise käigus. Kas põhjus ei peitu mitte loos, kus ühes parteikontoris tehtud läbiotsimise käigus leiti viited teisele kuriteole,” sõnas Anvelt.

 

Allikas:  BNS

 

Toimetas Mariann Joonas