Riigikogu keeldub jälitustegevust põhiseadusega kooskõlastamast

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

12. september 2013 kell 14:21



spying-thumb-432x288Juba ligi kaks aastat tagasi kriminaalmenetluse seadustiku ja jälitustegevuse seaduse osade sätete osas põhiseadusega vastuolu leidnud õiguskantsler Indrek Teder astus neljapäeval taas riigikogu ette ning esitas parlamendile jälitustoimingutest teavitamise ja kontrolli korra põhiseadusega kooskõlla viimiseks uue ettepaneku, mis aga riigikogu toetust ei pälvinud. 

 

Õiguskantsler Indrek Teder analüüsis põhiseaduslikkuse järelevalve korras puudutatud isiku jälitustoimingust teavitamise aluseid ja korda juba 2011. aastal ning jõudis seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seaduse osad sätted on põhiseadusega vastuolus.

Riigikogu nõustus toona õiguskantsleri ettepanekuga viia seadustes jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli regulatsioon põhiseadusega kooskõlla. Selle tulemusel hakkas käesoleva aasta algusest kehtima jälitustoimingute uus kord, mis kohustab prokuratuuri aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest taotlema jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks luba eeluurimiskohtunikult. Koos jälitustoimingute regulatsiooniga jõustus sellest aastast ka kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse säte, mille mõjul ei laiene riigi enda initsiatiivil toimuv kohtulik kontroll nendele jälitustoimingutest teavitamise edasilükkamise juhtudele, mil jälitustoimingu luba lõppes enne 2013. aastat.

Olles hinnanud tekkinud õiguslikku olukorda, leidis õiguskantsler, et riigikogu täitis siiski tema ettepanekut vaid osaliselt. Indrek Tederi sõnul seisneb probleem selles, et kehtiv seadus võimaldab jätta puudutatud isiku varasemalt lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata ning kohus sõltumatu ja erapooletu hindajana ei kontrolli teavitamise edasilükkamise õiguspärasust. Õiguskantsleri hinnangul oleks seadusandja pidanud vastu võtma tõhusat järelevalvet tagava üleminekuregulatsiooni enne 2013. aastat lõppenud jälituslubade alusel tehtud ning tõsiseid põhiõiguste riiveid kaasa toonud jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise kohta.

Põhiseadusest tulenevalt on igaühel õigus seadustes sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Puudutatud isiku teavitamisega tema õigusi riivavast ja salaja läbiviidud riigi toimingust luuakse õiguskantsleri sõnul võimalus kasutada oma õiguste kaitseks vajalikke õiguskaitsevahendeid, näiteks pöörduda kohtusse kontrollimaks, kas tema õigusi ja vabadusi on jälitustoimingu tegemisel või jälitustoiminguga saadud teabe töötlemisel rikutud.

Teder lisas, et isiku teavitamine pärast teabele juurdepääsu piiramise vajaduse äralangemist on ühtlasi oluline meede vältimaks jälitustoimingute põhjendamatut kasutamist. „Erapooletu ja sõltumatu kontroll on vajalik, kuna jälitustoimingust teavitamata jätmisega kaasneb isiku põhiõiguste jätkuv riive ning isiku eest varjatud teabekogumisega kaasneb avaliku võimu omavoli oht, mida tuleb tasakaalustada,“ märkis Teder.

Neljapäeval riigikogu Tederi ettepanekuga ei nõustunud – selle poolt hääletas 28, vastu oli aga 35 saadikut.

 

Põhiseadusega kooskõlla viimine ei ole otstarbekas?

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste analüüsis õiguskantsleri tehtud ettepanekut ja andis ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust. „Seadusandja organina peab arvestama lisaks juriidikale ka ettepaneku realiseeritavust ja selle olulisust tulenevalt põhiseadusliku korra ja õiguste ning vabaduse kaitsest laiemalt,“ ütles Maruste.

Ta tõi esile, et ettepanek puudutab olukorda, mis on praeguseks minevik ehk regulatsiooni kehtestamist tagantjärele. „Õigusnorme võib põhimõtteliselt tagasiulatuvalt kehtestada, kuid seda ei pea tegema. Selliseks sammuks peavad olema kaalukad põhjused. See peab olema otstarbekas, mida see aga antud juhul ei ole, kuna isiku jälitustoimingust tagantjärele teavitamine tooks riigile kaasa ülemäärase halduskoormuse,“ ütles Maruste.

Telegram küsib siinkohal, et kui paljusid eestlaseid siis jälitatakse, et teavitamine tekitab tohutu halduskoormuse?

Maruste lisas, et uks ei ole lõpuni inimeste jaoks suletud. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus saada riigiasutuselt tema kohta käivat informatsiooni, seega pöörduda ise riigiasutuse poole vastava teabe saamiseks .

Õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants andis ülevaate komisjonis toimunud arutelust ja tehtud järeldusest. „Õiguskomisjon jõudis samasugusele otsusele kui põhiseaduskomisjon,” lisas Pomerants.

 

 

Allikas: BNS

Loe lisaks: Delfi artikkel 2011. aastast: “Teder: jälitustegevuse seadus on põhiseadusega vastuolus”

Foto: shinyshiny.tv

 

Toimetas Mariann Joonas