Orwellilik Eesti? Jälituslubade arv on kümnendiku võrra kasvanud

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. veebruar 2013 kell 12:49



spying-via-the-political-carnival-net

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni reformierakondlasest esimehe Peep Aru hinnangul vajavad jälituslubade arvu üheksaprotsendilise kasvu tagamaad põhjalikku analüüsi, kirjutab Postimees.

 

Erikomisjon tutvus justiitsministeeriumis valminud ülevaatega, mille kohaselt kasvas jälitustegevuse lubade arv 2011. aastaga võrreldes 668 juhtumi ehk üheksa protsendi võrra, seejuures kasvas näiteks telefonide pealtkuulamise lubade arv 18 ja varjatud jälgimine 15 protsenti. Kohus jättis mullu rahuldamata kolm jälituslubade taotlust, mis on 0,3 protsenti määruste koguarvust, teatas riigikogu pressitalitus.

Aru sõnul eeldab erikomisjon, et jälitusasutused, kohus ja prokuratuur analüüsivad põhjalikult jälituslubade arvu suurenemise põhjuseid. “Loodan, et kohtute poolel keeldumise üliväike protsent näitab eelkõige luba küsivate asutuste põhjalikku eeltööd, mitte aga nende kergekäelist väljastamist,” lausus ta.

 

Selleks, et inimeste põhiõigusi võimalikult vähe riivata, tuleb tema sõnul lähtuda põhimõttest, et kriminaalmenetluses võib jälitustoimingutega tõendeid koguda siis, kui muude menetlustoimingutega on see välistatud.

Aru kinnitusel jäävad jälitamiste seaduslikkuse küsimused järelevalvekomisjoni töö üheks prioriteediks. Ta avaldas lootust, et jälituslubade andmise ning jälitustegevusest teavitamise kontrollimiseks annab parema võimaluse üle-eelmisel aastal seadustatud ja justiitsministeeriumis loomisel olev jälituslubade register. “Kaaluma peaks, et sedavõrd suure inimeste põhiõiguste riive üle võiks tulevikus otsustada ainult kohtunik,” lisas Aru.

 

Allikas: Postimees

 

Toimetas Mariann Joonas