Kas ka president aitab kaasa Eesti suveräänsuse kadumisele ja terviseküsimustes võimu WHO-le loovutamisele?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. märts 2024 kell 12:07



President Alar Karis. Foto: Karl-Kristjan Nigesen / Vabariigi Presidendi kantselei

Kuigi sügaval koroona-ajal olid kõik riiklikud institutsioonid – sh president ja õiguskantsler – igal ajal valmis tervisepoliitika ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teemadel sõna võtma, väidetakse nüüd justkui ühest suust, et need teemad ei kuulu antud isikute vastutusalasse. Sarnaselt õiguskantsleri büroole vastati Telegram.ee “III avaliku kirja” peale ka Eesti presidendi kantseleist, et tervishoiupoliitika kujundamine on sotsiaalministeeriumi pädevuses. Ehk siis sisuline vastus on taaskord puudulik.

 

Taustaks:

12. märtsil 2020 kehtestas Jüri Ratase teine valitsus (Keskerakond, EKRE ja Isamaa) seoses päev varem WHO poolt välja kuulutatud Covid-19 pandeemiaga Eestis “eriolukorra”. Vallandus sündmusteahel, mis on salvestatud veebilehele koroonakroonika.ee. Telegram.ee aga ei lase eelootavate WHO tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu valguses koroonapettust vaiba alla pühkida ja nii oleme tervisediktatuuri peatamiseks pöördunud taas vastutavate isikute poole.

30. jaanuaril 2024 avaldas Telegram.ee koroonapettusega seoses juba kolmanda avaliku kirja koroonakriisi vastutavatele isikutele: “Kas võtate vastutuse Eesti Vabariigi suveräänsuse kadumise eest? WHO pandeemialeping on tervishoiupoliitiline kommunism selle puhtaimal kujul.”

Antud avalik kiri on Emerald Legal advokaadibüroo vahendusel 21. veebruaril 2024 saadetud president Alar Karisele, peaminister Kaja Kallasele, terviseminister Riina Sikkutile, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja õiguskantsler Ülle Madisele, koos selgitustaotlusega, kus soovitakse vastust kolmele küsimusele:

  1. Palun selgitage, millised kohustused kaasnevad Eesti Vabariigile Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatuste ja uue pandeemialepingu ratifitseerimisega, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.
  2. Palun selgitage, kas Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatused ja uus pandeemialeping on vastuolus mõne Eesti siseriikliku õigusaktiga, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.
  3. Palun selgitage, millist mõju omab Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatuste ja uue pandeemialepingu ratifitseerimine Eesti õigusele, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.

 

Selgitustaotlusele tuleb vastata 30 päeva jooksul. Möödunud nädalal avaldasime õiguskantsleri büroo vastuse, nüüd on järjekord presidendi kantselei käes:

Vastus selgitustaotlusele

Vabariigi Presidendi ülesande teatan vastuseks Teie 21.02.2024 selgitustaotlusele, et Vabariigi Presidendil ja tema kantseleil puudub spetsiifiline pädevus anda hinnanguid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) õigusaktidele.

Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 78 ja välissuhtlemisseaduse §-s 7 sätestatud Vabariigi Presidendi ülesannetest välissuhtluse alal ei kuulu riigipea pädevusse rahvusvaheliste õigusaktide väljatöötamine ja nende eelnõude kohta arvamuste avaldamine. Vabariigi Presidendi Kantselei õigusteenistuse ülesanne on nõustada ja aidata riigipead Eesti Vabariigi põhiseaduses ja teistes seadustes sätestatud ülesannete täitmisel, millest üheks olulisemaks on põhiseaduse §-s 107 ettenähtud pädevus kontrollida Riigikogus vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele enne nende väljakuulutamist. Kui teie poolt nimetatud WHO õigusaktide sisu kujuneb selliseks, et need tuleks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 kohaselt ratifitseerida Riigikogus, saab Riigipea anda oma hinnangu vastu võetud ratifitseerimisseadusele.

Tervishoiupoliitika kujundamine, sealhulgas nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete väljatöötamine on Sotsiaalministeeriumi pädevuses. Kuna Teie selgitustaotluse teisteks adressaatideks on nii sotsiaalminister kui ka terviseminister, ei näe me vajadust teie pöördumist enam kellegi edastada.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Jahilo
direktor

 

Väike tagasivaade viimastele aastatele

I ja II avalikust kirjast koroonakriisi vastutavatele isikutele on möödas üle kolme aasta.[link] Riigi vastused kirjadele olid kas pealiskaudsed või lausa puudulikud (st teisele kirjale ei vastatud sisuliselt üldse).[link] Paraku ei ole koroonakriis veel läbi – kogu maailmas ootavad ratifitseerimist Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervise-eeskirjade (IHR) muudatused ja pandeemialeping. Kuigi nende lepingute ohule riikide suveräänsusele on tähelepanu juhitud juba vähemalt 1,5 aastat, ei ole laiem avalikkus kursis ei lepingute endi ega ka nendega seotud ohtudega.

Üks suur põhjus on selles, et koroonakriisi eest vastutavad isikud – valitsus, riigikogu, õiguskantsler, teised riigiametnikud ja laiatarbemeedia ajakirjanikud ehk nn neljas võim – ei ole ka ise nende dokumentide muudatuste ja eelnõudega tuttavad või peavad neid (hoolimata mustvalgelt väljatoodust) kas lihtsalt ebaoluliseks või leiavad, et ennast neist dokumentidest läbi närinud ja neile tähelepanu pööravad advokaadid, arstid, teadlased ja haritlased on asjast valesti aru saanud.

Tuletame siis meelde, et 2020–2022 aset leidnud koroonakriisis rakendati üle maailma massiliselt invasiivseid meetmeid, mis rikkusid inimeste ja ettevõtete põhiõiguseid. Kui tol korral olid need justkui “soovituslikud”, siis uute eeskirjade ja lepingute kohaselt saaksid nendest põhimõtteliselt seadused – sellised, millel on põhimõtteliselt õigus astuda üle iseseisvate riikide põhiseadustest.

Head koroonakriisi eest vastutavad isikud – kas te olete valmis võtma vastutuse Eesti Vabariigi suveräänsuse kadumise eest? Kui te olete valmis Ukrainat aitama, siis miks te annate Eesti suveräänsuse ära ilma ainsagi lasuta?

Peavoolumeedia, kas teadvustate endale, et aitasite koroonakriisi ajal müüa valet ja teete seda ikka veel?

Neljandal võimul on aeg taas võim enda kätte võtta! Oma pika ajakirjanikukarjääri jooksul mitme olulise Eesti väljaande peatoimetaja ametit pidanud Priit Hõbemägi ütles 2023. aasta suvel Vikerraadio eetris: “… ma ei tea, kas see on normaalne või ei ole, aga riik ei karda enam ajakirjandust. Miks see niimoodi on juhtunud, on keeruline öelda.” [link]

Vandeadvokaat Allar Jõks kirjutas 2023. aasta viimastel päevadel ERR-i uudisteportaalis avaldatud arvamusloos[link] koroonapiirangutega seotud kohtulahendite kohta, et need on hälbinud aastakümnetega väljakujunenud kohtupraktikast ja mõõdupuudest ning piirduvad valitsuse retoorika kopeerimisega. “Ei ole üllatav, et teadlaste ja poliitikakujundajate lahendused viiruse alistamiseks kipuvad võrrandit lihtsustama, keskendudes ainult ühele küsimusele – viiruse leviku piiramisele. Nende ülesanne ei ole põhiõiguste rikkumise korral õiguskaitset pakkuda. Kui aga ka kohtud ei kaalu põhjalikult piiravate meetmete kõrvalmõjusid ja muid kaalul olevaid huve ning piirduvad valitsuse retoorika kopeerimisega, siis ei ole võimalik tagada kodanike usaldust oma riigi vastu,” märkis Jõks. Ehk oleks aeg ka ajakirjandusel taastada lugejate usaldus enda vastu sellega, et loobuda valitsuse retoorika kopeerimisest?

Tuletame meelde, et Taani ajaleht Ekstra Bladet vabandas oma lugejate ees juba 2022. aasta alguses, et nad on “hüpnootiliselt” järginud valitsuse COVID-19 narratiivi ja tunnistas, et “me põrusime”.[link]

Hea peavoolumeedia, hea valitsus, riigikogu, õiguskantsler ja teised vastutavad ametnikud. Kui te arvate, et aega on piisavalt mööda läinud ja vabandamiseks on liiga hilja, siis kindlasti ei ole liiga hilja, et süveneda WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR)[link] muudatustesse ja pandeemialepingu (WHO CA+)[link] sisusse. See on teie parim võimalus koroonakriisi-aegsete tegematajätmiste, vaikimise ja inimõiguste rikkumiste heastamiseks.

 

***

 

11. märtsil 2024 läks Avalik Kiri III + advokaatide pöördumine vastutavate isikute poole laiali pressiteatena ka peavoolumeediale.

“Eriolukorra” alguse 3. aastapäeval, märtsis 2023 ilmus Telegrami koroonapettust dokumenteeriv ajakiri “Koroonakroonika“, mis on nüüd leitav ka veebilehel koroonakroonika.ee – põnevat meenutamist ja avastamist!

 

Vaata ka: avalik-kiri.ee

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt