Killuke aastast 2004: haigestus üle 4000 inimese nädalas ja keegi ei teinud teist nägugi

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

5. jaanuar 2021 kell 14:46



Postimehe arhiivist leiab tervisekaitse.ee pressiteate 2004. aasta 12. märtsist pealkirjaga “Haigestumine gripilaadsesse viirusnakkusesse väheneb”, kust selgub, et ühe nädala jooksul registreeriti 4237 gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumise juhtu. Nagu mäletame, et olnud tol korral mingit paanikat (maskidest ja ühiskonna sulgemisest rääkimata), soovitati vaid pesta käsi ja vältida rahvarohkeid kohti. Ja kuigi tol ajal oli alla poole põdejatest ka lapsed, ei suletud massiliselt koole.

 

Artiklis seisab:

Gripp hakkab kogu Euroopas taanduma, ja Eestiski näitab ametlik statistika nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kui ka gripipõdejate arvu vähenemist.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab nakatumisest hoidumiseks endiselt vältida kinnistes ruumides toimuvaid rahvarohkeid üritusi, pesta tihti käsi, jääda haigena koju ning võtta ühendust arstiga.

Perearstide andmetel oli meil 1. märtsist kuni 7. märtsini 4237 gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumise juhtu. Alla poole põdejatest (1679) olid lapsed.

Laboriandmed näitavad, et põhiliselt on Eestis liikvel paragripp, vähem on diagnoositud adeno- ja RS-viirusi.

Vaktsineeritakse vaid terveid inimesi

Gripi vastu võiksid lasta kaitsesüsti teha ainult täiesti terved inimesed. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma hiljemalt kolme nädala pärast.

Laboratoorselt on tõestatud, et vaktsineerimise tõhusus küünib täiskasvanutel 70-90 protsendini, kuid gripivaktsiin ei aita teiste ülemiste hingamisteede viirusnakkuste vastu. Juhul kui inimene oli vaktsineerimise ajal juba nakatunud näiteks paragrippi või adenoviirusse, võib kaitsesüst selle haiguse kulu ägedamaks muuta.

Gripp on ohtlik nakkushaigus

Gripp on tänapäeval üks vähestest pandeemilistest ehk suurt ala, mõnikord kogu maailma haarata võiva epideemialaadse potentsiaaliga nakkushaigustest.

Eriti on gripi suhtes ohustatud nõrga immuunsüsteemiga inimesed ja väikelapsed, kroonilisi südame-, kopsude, neerude ja ainevahetussüsteemi haigusi põdevad inimesed, päriliku või omandatud immuunpuudulikkusega inimesed ja üle 60-aastased.

Loomulikult ei ole artiklis märgitud, kuidas on antud viirushaigused diagnoositud – ilmselt ei ole nad kõik laboratoorselt kinnitatud, vaid diagnoos on määratud ka sümptomite järgi (tõenäoliselt tol ajal asümptomaatilisi juhtumeid arvesse ei võetud).

Tuletame meelde, et käesoleval talvel on registreeritud vaid 1 gripi juhtum, koroonajuhtumeid aga loetakse kokku eelmise kevade omadega. Praeguseks on tunnistatud, et statistikas märgitakse koroonahaigeteks ka neid haiglas viibijaid, kes on seal teisel põhjusel, ent on lisaks andnud ka positiivse testitulemuse. Surmade arv on samuti ebatäpne ja suremus ei ole võrreldes eelmiste aastatega suurenenud.

Vaata ka uudist aastast 2018, kui grippi suri nädalas 11 inimest

 

Allikad: Postimees, lingid artikli sees

Foto: Monstar Studio / Adobe Stock

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.