Von Krahli Akadeemia, Vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia loengusari “Elu pärast Googlet” toimub Von Krahli Teatri saalis kokku neljal sügiskuu nädalal tervelt 12 loenguga. Sarja eesmärk on süviti mõtestada Eesti ja maailma elu 25 aasta pärast. Ning kuidas ja miks meie otsused lähiajal mõjutavad nende inimeste keskkonda ja meeleruumi, kes vaatavad maailmale otsa aastal 2043. “Elu pärast Googlet” on egiid arusaamale, kui suur on ükskõik millise infotehnoloogia gigandi tegelik mõjuvõim ja ulatus tänapäeva maailmas ja samas nägemusele, et sellise infokogumi taga ja sellest väljaspool on ja jääb alati veel suurem elu. Loengusarja katuseks on Raadio Jaik, mis produtseerib toetudes loengutel kuuldule ka 12 raadiosaadet Vikerraadio eetrisse. 

Muusikateadlane, esseist ja ühiskonna transformatsiooniprotsesside uurija Saale Kareda (fotol) esines 16. oktoobril sarjas loenguga “Inimest ja loodust väärtustav ühiskond“, tema loengu tutvustus:

Juhtimaks inimkonda kõrvale kollektiivse suitsiidi teelt, tuleb meil üheskoos luua ühiskondlikke win-win lahendusi, mis tagavad inimväärse elu kõigile, ent ei tee seda kellegi orjastamise ega looduse väljakurnamise arvelt. Kuna inimkond on jõudnud looduse laastamise ja hävitamisega kriitilise piirini, tuleb esmalt võimalikult laialdaselt teadvustada, et meil on võimalik siin planeedil ellu jääda ainult üheskoos ning üksnes siis, kui me kollektiivselt lõpetame hävitamise, laastamise, tapmise ja ahnitsemise tolereerimise.

Elame ühiskonnas, kus enamik struktuure on programmeeritud nii, et inimene on üksnes süsteemi teenindaja, objekti staatusse degradeeritud kasumi tootja. Ta on süsteemile vajalik üksnes nii kaua, kuni tema kaudu, tema elujõu arvelt saab välja pumbata kasumit. Elukorralduslikud süsteemid ei teeni mitte inimest, vaid inimene on pandud teenima süsteeme. Seega on paljudes valdkondades vaja mõtlemine n-ö ümber pöörata. Nii nagu juba Albert Einstein väljendas, ei saa probleeme kunagi lahendada samas mõttesüsteemis, mille kaudu need on tekkinud. Tuleb vahetada tasandit, liikuda metatasandile.

Uued võimalused elu korraldamiseks saavad täies ulatuses avalduda siis, kui innovatsioon ei tule enam looduse ega teiste inimeste arvelt, vaid kooskõlas ja koostöös kõige elavaga. Uue elamisväärse ühiskonnakorralduse loomiseks on vaja liikuda konkurentsiühiskonnast koostööühiskonda. Ainult terviklikkuses – kui individuaalne teadvus on kontaktis ühtsusteadvusega – on võimalik hoida ja luua elurikkust.

Millised on need võimalused rahumeelseks paradigmavahetuseks, mis aitaksid inimkonna välja kriisist ja enesehävituslikult rajalt? Käsitleme loengus eeldusi — teadlikuks saamine praeguse elukorralduse alusprintsiipidest, isikliku vastutuse võtmine (tänu millele saab sündida ka kollektiivne vastutus) ühiskondlikes protsessides, aktiivne ja teadlik ühislooming, koostöö terviklike lahenduste leidmisel — ning erinevaid strateegiaid inimest ja loodust väärtustava ühiskonna loomisel.

Loeng kanti üle live-ülekandena, mida on võimalik järele vaadata siit:

Loengu salvestas ERR ning see läheb eetrisse järgmisel suvel.

Loengus kuvatud print screen’id:

Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikohus on registreeritud firmadena, print screen´id tehtud 15.10.2018.

Fotod: erakogu, ekraanikuvad

Toimetas Sander Soomaa