Leedu seisab ainsana vastu Rail Balticu ühisettevõtte loomisele

21. juuni 2013 kell 8:57



raudtee

Neljapäeval Helsingis toimunud Rail Balticu töögrupi kohtumisel toetasid kõik projekti osapooled ühisettevõtte loomist, ainsana on eriarvamusel Leedu, kirjutab BNS.

 

“Helsingis arutati veelkord Leedu European Economic Interest Groupi (EEIG) ettepanekut põhjalikult. Vahepeal olid saabunud ka ametlikud positsioonid Soomelt, Eestilt, Lätilt ja Poolalt ning Euroopa Komisjonilt. Keegi nimetatutest ei toeta EEIG loomist piiratud vastutusega äriühingu asemel,” kommenteeris majandus- ja kommuunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda BNS-ile.

“Piiratud vastutusega äriühing on Euroopa tavapärane praktika, samal ajal kui EEIG on nii komisjoni kui Euroopa Investeerimispanga arvates tavatu,” selgitas Ruuda. EEIG tooks tema sõnul kaasa piiramatu ärilise vastutuse, sellega kaasneksid otsesed rahalised kulud ning selle asutamine vajaks mitmete maksu- ja muude seaduste muutmist.

“Töö jätkub seega piiratud vastutusega äriühinguga. Selle raames on kõik liikmesriigid avaldanud valmisolekut leida lahendus infrastruktuuriomandi küsimusele Leedus,” märkis Ruuda.

Ruuda rõhutas, et oluline on projektiga edasi minna ja ühisettevõte viib projekti elluviimisele suure sammu võrra lähemale. Järgmine töögrupi kohtumine on kavas 15. juulil Brüsselis.

 

Leedu minister: Rail Balticu ühisfirma oleks põhiseadusega vastuolus

Kui luua Rail Balticu projekti elluviimiseks Balti ühisfirma, siis satuks see vastuollu Leedu põhiseadusega, ütles Leedu asetranspordiminister Saulius Girdauskas.

“Eestlaste soovituse kohaselt peaks ühisfirma peakorter tulema Riiga ning see peaks haldama kogu Rail Balticu infrastruktuuri. Leedu põhiseaduse kohaselt ei saa teid kellelegi loovutada, vaid need peavad olema Leedu riigi omand,” selgitas aseminister pressikonverentsil.

Leedu on soovitanud ühisfirma asemel luua Euroopa majandushuvigrupi (EEIG), mis hõlmaks ka Soomet ja Poolat. Girdauskase väitel kiirendaks see raudteeprojekti elluviimist. Eestlaste soovitatud ühisfirma loomine võib võtta kuni kolm aastat, see Leedut ei rahulda, ütles aseminister.

“Eestis mõistagi vastuolu põhiseadusega ei ole. Girdauskase väide vastuolust Leedu põhiseadusega on tõlgendamise küsimus,” kommenteeris Ruuda.

 

 

Allikas: BNS

Foto: wallpaperswide.com

 

Toimetas Mariann Joonas