Foto: nika tchokhonelidze / Unsplash + eBay + Canva.com

Kliimaministeerium kaalub ühisveevärgita majade müügi keeldu, et sundida kinnisvaraomanikke liituma reo- ja joogivee süsteemidega, kirjutab Postimees. 

Leht toob välja, et:

• Kliimaministeeriumi meelest peaks ühel veevärgil olema vähemalt 10 000 klienti.
• Umbes 70 vee-ettevõtet võiks kümne aastaga liituda, et alles jääks 20.
• Suurliitumise eesmärk on saada Euroopa Liidult toetusraha, umbes 320 miljonit eurot.

Kliimaministeerium kaalub veereformi raames võimalust muuta ühisveevärgiga liitumine teatud juhtudel kohustuslikuks, sest paljud kinnistud, millel on liitumisvõimalus olemas, ei kasuta seda. See tähendab, et veevärgi rajamise ja ülalpidamise kulud jäävad väiksema hulga tarbijate kanda.

Veemajanduse suur probleem on investeeringute puudus. Vee-ettevõtted leiavad, et praegused tariifid ei kata kõiki kulusid ning Euroopa Liidu toetustega rajatud taristult ei saa koguda amortisatsiooniraha tulevaste investeeringute jaoks. Viimastel aastatel on mitmes piirkonnas ilmnenud joogivee kvaliteediprobleeme, mis viitavad süsteemi alarahastatusele.

Veereformi eesmärk on koondada väikesed vee-ettevõtted suuremateks üksusteks. Praeguse ligi 70 suurema vee-ettevõtte asemel soovitakse aastaks 2035 jõuda umbes 20 ettevõtteni, kus igal veevärgil oleks vähemalt 10 000 klienti. Reform on seotud ka Euroopa Liidu toetustega – Eesti loodab saada veetaristu arendamiseks umbes 320 miljonit eurot, mille üheks tingimuseks on veemajanduse ümberkorraldamine.

Sina, sõltumatu majaomanik, oled süüdi, et sinu maksurahast elatuv riik ei suuda end majandada?

Tundub, et vahendeid ei valita ja nüüd on propagandaks kasutusele võetud sama loogika nagu 5 aastat tagasi ühe teise kriisi keskmes: kui sina end “haiguse” vastu ei vaktsineeri, siis sa oled ohuks inimmassile, kes on selle vastu vaktsineeritud.

Nimelt hakkavad kliimaministeeriumi hinnangul veetaristu vananemise tõttu lähikümnenditel sagenema rikked ja veekatkestused. Probleemi lahendamiseks on vaja suuri investeeringuid, mis omakorda avaldavad survet veehindade tõusule. Ja mis võiks olla parem, kui survestada iseseisvaid majaomanikke, et nad aitaksid oma iseseisvusest loobumise läbi riigil saada Euroopa Liidu miljoneid.

Ministeerium soovib vähendada vee-ettevõtete arvu ning koondada need suuremateks piirkondlikeks ettevõteteks. Nende sõnul on eesmärk hoida hinnatõus kontrolli all, jagades kulud suurema hulga tarbijate vahel. See tähendaks, et tiheasustusega piirkondade tarbijad aitaksid osaliselt katta hõredamalt asustatud piirkondade kõrgemaid kulusid.

Reformi osana plaanitakse muuta hinnakujundust “paindlikumaks”. Vee-ettevõtted saaksid tulevikus arvestada hinnasse ka tulevasi investeeringuid ning efektiivsemalt tegutsevatel ettevõtetel oleks võimalik rohkem tulu teenida. (Sinu sõltumatuse arvelt.)

Kuigi ministeeriumi sõnul on eesmärk hoida hinnad kontrolli all, tähendavad kavandatavad muudatused tõenäoliselt tarbijatele kõrgemaid veehindu. Ministeeriumi hinnangul ei tohiks vee- ja kanalisatsioonikulud ületada 2% leibkonna sissetulekust.

Valitsus loodab saata veereformi eelnõu riigikokku veel sel aastal, et seadus saaks jõustuda järgmise aasta keskel.

Kas nüüd inimesed hakkavad protestima?

Allikas: Postimees

Toimetas Sander Soomaa