Miks kliimaministeerium vaikib Ukraina sõja katastroofilistest tagajärgedest kliimale?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

18. juuni 2024 kell 9:16



Uuringute kohaselt on Venemaa-Ukraina sõjal katastroofilised tagajärjed globaalsele kliimale. Ametlikud allikad väidavad, et sõjategevuseks põletatakse miljardeid liitreid kütust, mis on võrdväärsed 90 miljoni auto kasutamisega. Miks kliimaministeerium vaikib sõja katastroofilistest tagajärgedest kliimale ja pooldab sõjategevuse jätkamist?

 

Uue raporti “Kliimakahjud, mille põhjustas Venemaa sõda Ukrainas” autorite sõnul kannatavad selle “kliimakahju” all enim lõunapiirkonnas elavad inimesed. “Sõja kasvuhoonegaaside arvestuse algatuse” aruannet tutvustatakse avalikkusele Berliinis toimuval Ukraina ülesehituskonverentsil.

 

Sõja kliimakahjustused on võrdväärsed 90 miljoni auto kasutamisega

Algatuse järgi arvutatud sõjaga seotud lisaemissioon on väidetavalt võrdne Hollandi aastase CO2-heitega või 90 miljoni auto aastakasutusega. 120-leheküljelises aruandes on loetletud kümneid heiteallikaid. Autorid arvestavad ka heitmeid, mis on sõja tagajärgedena juba täna etteaimatavad.

32 protsenti kliimat kahjustavatest sõjaga seotud heitkogustest on põhjustatud ülesehitustöödest. Hävinud hoonete, liiklusteede ja tööstusrajatiste (2024. aasta veebruariks u üheksa miljonit ühikut) taastamiseks või parandamiseks on vaja energiamahukaid ehitusmaterjale nagu betoon ja teras, mida tuleb ka transportida. Samuti lähevad bilansis arvesse hävinud masinad ja sõidukid, mis vajavad väljavahetamist.

Suuruselt teine ​​tegur on tegelikud sõjaaktid, mis moodustavad 29 protsenti heitkogustest. Ainuüksi sõjaväe tarbesõidukite, veoautode, tankide, helikopterite ja lennukite kütusekulu moodustab 44,5 miljonit tonni CO2 (CO2 ekvivalent – ​​kliimauuringute käigus muudetakse kasvuhoonegaaside heitkogused CO2-ks): 32,5 miljonit tonni Venemaa ja 9,4 miljonit tonni Ukraina poolel.

Sellele lisanduvad veel suurtükiväe, miinide, pommide, granaatide jm laskemoona tekitatud koormus – nii tootmisel kui ka sõjas kasutamise ajal. Olulised on ka mõlema poole sõjalised rajatised, nagu kaitsemüürid, tankitõrjetõkked ja kaevikud, mille jaoks kasutatakse spetsiaalseid energiamahukaid  ekskavaatoreid. Kokku on Hollandi kliimauurija Lennard de Klerki juhitud uurimisrühm sõjapiirkonna heitkogusteks arvutanud 51,6 miljonit tonni CO2.

Ja nad mainivad veel üht tegurit, mida ei saa veel konkreetselt välja arvutada: ümberrelvastumine Euroopas ja mujal. Sellel on ka tohutu kliimat kahjustav mõju, sest sõjamaterjaliks kaevandatakse täiendavat toorainet, kasutatakse energiat relvade tootmiseks, läheb vaja vägede ümberpaigutamist või täiendavaid sõjalisi õppusi.

Tagajärjed ka väljaspool Ukrainat

Suuruselt kolmas tegur (14 protsenti) ei tulene Ukrainast ega Venemaalt, vaid puudutab mõju rahvusvahelisele tsiviillennuliiklusele. Kuna Ukraina, Valgevene ja Venemaa õhuruum on sanktsioonide ja sõjategevuse tõttu suletud, on lennufirmad – välja arvatud Hiina omad – sunnitud suunama oma mandritevahelised lennud laiale maa-alale. Frankfurdist Pekingisse on lennumarsruut Musta mere ja Kasahstani koh

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.

    Telegram.ee tavaliige Telegram.ee kuldliige
Ava galerii

10.88€
1 kuu

(130.56€ 1 aasta)

50€
6 kuud

(8.33€ 1 kuu)

188€
1 aasta

(68€ aasta / 5.66€ kuu +*) Võimalik tasuda kolmes osas
Telegrami 1g kuldplaat
* väärtus 120€, limiteeritud kogus!
Kõik artiklid
Kõikide artiklite kuulamisvõimalus
Kõik videod
Kõik koolitused
Kõik podcastid
Telegram Mastermindid veebis
Kohtumised Telegram.ee toimetusega näost näkku
-10% allahindlus Telegram.ee veebipoes (ka kuldplaadilt)
 TelliTelliTelli


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt