Rahvaalgatuse eelnõu läheb esimesele lugemisele

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

9. detsember 2013 kell 16:42



SONY DSCRiigikogu põhiseaduskomisjon saatis esmaspäeval esimesele lugemisele eelnõu, mis annab Eestis esimest korda rahvale õiguse esitada otse riigikogule kollektiivseid ettepanekuid ehk petitsioone seaduste algatamiseks või muutmiseks ning paneb parlamendile kohustuse nõuetekohaselt vormistatud ettepanekuid ka päevakorda võtta ja menetleda. 

 

Põhiseadusega on rahvale kõrgeima riigivõimu vahetuks teostamiseks antud kaks peamist viisi – valimised ja rahvahääletus, teatas BNS-ile riigikogu pressitalitus. Lisaks on igaühel õigus pöörduda saadiku või riigikogu poole märgukirjaga. Kohaliku elu tasandil on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest õigus teha algatusi omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Riigi tasandil puudus rahva kaasarääkimise õigustes seni vahelüli – kollektiivne pöördumine – mida tuntakse ka niinimetatud petitsiooniõigusena. Asjakohase regulatsiooni sisseviimine eeldab kahe seaduse – märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse – muutmist.

Põhiseaduskomisjoni esimees ja eelnõu autor Rait Maruste on öelnud, et eelnõus toodud muudatuste eesmärk on tagada rahvale lisaks valimisõigusele laiemad, otsesemad ja vahetumad võimalused Eesti avalikus elus ja võimu teostamises osalemiseks ning luua seeläbi eeldus suurema avatuse, usalduse ja kaasatuse tekkimiseks.

Kollektiivse pöördumise riigikogule esitamiseks tuleb eelnõu kohaselt koguda sellele vähemalt tuhat toetusallkirja. Elektroonilise või kirjaliku allkirja võivad anda kõik 16-aastaseks saanud alalised elanikud. Pöördumine peab sisaldama selgitust, miks olemasolev regulatsioon ei rahulda ning konkreetset ettepanekut kehtiva regulatsiooni muutmiseks. Lisada tuleb vähemalt kolm lehekülge pikk põhjendus muudatuse põhistuste kohta.

Kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks esitatava ettepaneku tegemisel tuleb lisaks silmas pidada, et riigikogu saab menetleda ja arutada üksnes enda pädevusse kuuluvaid ettepanekuid.

Riigikogu juhatus peab 30 päeva jooksul otsustama, kas kollektiivne pöördumine vastab esitatud nõuetele ning suunama selle siis vastavasse komisjoni. Menetlusse võtmise otsustamise protsessi sisse peab mahtuma allkirjade kontrollimisele kuluv aeg.

Riigikogu ei võta menetlusse pöördumisi, millele ei ole lisatud vähemalt tuhat toetusallkirja või kui toetusallkirja andnud isikud ei vasta nõuetele. Samuti jätab riigikogu komisjon pöördumise aruteluta läbivaatamata, kui esitatud ettepanek on ilmselgelt vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtete või välislepingust tulenevate Eesti rahvusvaheliste kohustustega.

Kui rahvaalgatuslik pöördumine on riigikogu juhatusest edasi liikunud komisjoni, peab viimane hiljemalt kolme kuu jooksul selle arutlusele võtma. Komisjon võib ettepanekuga nõustuda täielikult, osaliselt või selle ka tagasi lükata. Positiivse otsuse saanud pöördumist võib seejärel ees oodata eelnõuks saamine või ka näiteks edastamine valitsusele strateegiate planeerimisel arvestamiseks. Keelduvat otsust peab komisjon põhjendama.

Rahvaalgatust seadustava eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka rahvakogu ettepanekutega. Saksamaa Bundestag viis 2011. aastal läbi uuringu, mille tulemuste kohaselt on 29 Euroopa riigis mingil kujul olemas parlamendipetitsiooni süsteem ja 20 riigis on rahval võimalus otse pöörduda palvega parlamendi poole.

 

Allikas: BNS

Foto: Rastrojo / Wikimedia Commons

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.