Foto: Alexander Grey / Unsplash

Sotsiaalministeerium plaanib ajakohastada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust (NETS), et täpsustada piirangute ja vaktsineerimisnõuete õiguslikku alust ning rakendusulatust. Eesmärk on suurendada inimeste õiguskindlust, vähendada ühiskondlikku vastuseisu ning tagada selgemad ja paindlikumad reeglid kriisiolukordades, kirjutab Postimees.

NETS saab kriitikat nii pea- kui vastuvoolus. Vandeadvokaat Paul Keres kommenteeris Postimehele, et Covidi-kriisi näitel ei ole teaduspõhisus valitsuse tugev külg ning seetõttu on kaheldav, kas lapse ja vanema sideme katkestamine vaktsineerimise küsimuses saab hästi lõppeda. Koroonapettusele tähelepanu juhtijate sõnul on aga oodata uut “õla alla panemist” ning meditsiinilist türanniat.

Ministeeriumi hinnangul tõi Covid-19 pandeemia esile kehtiva seaduse ebamäärasuse, eriti vaktsiinide hankimise ja piirangute kehtestamise osas, mis tekitas segadust ja viivitas otsuseid.

Rahvatervishoiu osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik rõhutas, et eesmärk ei ole uusi piiranguid kehtestada, vaid muuta olemasolevad reeglid selgemaks ja õiguspärasemaks.

Riigikogu liige Irja Lutsar avaldas lootust, et uus seadus tugineb senisest enam teaduspõhistele tõenditele, võimaldades tulevikus tõhusamate ja õigustatumate meetmete rakendamist.

Paul Kerese sõnul ei tohiks ettevaatust kasutada sunnivahedina

Vandeadvokaat Paul Keres kommenteeris Postimehele, et NETSi uuendamisel tuleks valitsuse volitusi piirata, mitte aga muuta põhiseadust. Tema hinnangul on praegused volitusnormid liiga laiad ja nende tõlgendamine, näiteks mõiste “ajutine“ puhul, ebaõiguspärane. Keres tunneb muret, et “teaduspõhisuse“ sildi all võidakse seadustada olukord, kus kohtud eelistavad rahvusvahelisi soovitusi kohalike teadlaste arvamustele.

Ta kritiseeris ka Covidi-kriisi ajal valitsuse tegevust, leides, et teaduspõhisus ei olnud praktikas tugevuseks ning otsused, nagu lapse ja vanema vahelise seose katkestamine vaktsineerimisel, võivad põhjustada kahju.

Keres peab probleemseks ka ettevaatuspõhimõtte omavolilist rakendamist, mille alusel õigustati ulatuslikke piiranguid, kuigi seaduses selline põhimõte puudub. Ta hoiatab, et ettevaatus ei tohi muutuda sunnivahendiks ja näiteks viia ebaõiglase kohtlemiseni, nagu madala riskiga noorte isoleerimine võrreldes kõrgema riskiga vaktsineeritud eakatega.

Lõpetuseks märkis Keres, et õigusvaidluste vältimine ei tohiks olla seaduse eesmärk omaette.

Riigikogu liige Kalle Grünthal: NETS tuleb uuesti kavandatuna tagasi – seekord veelgi ohtlikumana

Riigikogu liige Kalle Grünthal peab kavandatavat nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) uuendust äärmiselt murettekitavaks. Tema sõnul on NETS-i nimi paljudele meelde jäänud koroonapandeemia ajast, kui selle seaduse alusel kehtestati sundvaktsineerimine, maskikohustus, kogunemiskeelud ja koroonapass, millega Grünthali hinnangul rikuti selgelt Põhiseadust ja inimõigusi.

Nüüd esitles Terviseamet Riigikogu sotsiaalkomisjonis NETSi uue versiooni väljatöötamiskavatsust, kus väidetavalt on varasemad kitsaskohad kõrvaldatud ja seadus ümber kirjutatud. Grünthal osutab, et kuigi eelnõu valmib alles tuleval aastal, on juba kavandatud suundumused muret tekitavad – eriti laste vaktsineerimise osas.

Tema sõnul plaanitakse anda kooliõdedele ja -arstidele õigus hinnata alaealise kaalutlusvõimet ning teha vaktsineerimisotsus ka juhul, kui vanem on sellele vastu. „Selline lähenemine tähendab, et vanematelt võetakse ära osa otsustusõigusest ja riik asub sekkuma peresuhetesse viisil, mis ei ole demokraatlikule ühiskonnale kohane,“ sõnas Grünthal.

Ta rõhutab, et jääb uue seaduse menetlust tähelepanelikult jälgima ja on vajadusel valmis sellele jõuliselt vastu seisma ning märgib, et väljatöötamiskavatsuse on allkirjastanud sotsiaalminister Karmen Joller.

AI-põhise uudisteportaali Faktivalgus toimetaja Steven Alberi arvates on NETS-i muudatused aluseks “maailma esimesele seaduslikule tervisepõhisele represseerimissüsteemile“.

Ta väidab, et:

• Üksikisiku õigused allutatakse riigi määratletud „kogukonna huvile“.
• Piiranguid saab kehtestada ilma Riigikogu otsuseta, vaid ministri määrusega.
• „Teaduspõhisus“ muutub kriitikavabaks dogmaks.
• Vanemate otsustusõigus laste vaktsineerimisel väheneb.
• Varasem sundvaktsineerimine tunnistatakse kaudselt, kuid uued sätted lubavad selle kordamist.
• Lukustamine ja massiline testimine muutuvad alaliseks võimaluseks.

Alber peab seda tsivilisatsiooniliseks ohuks, kus demokraatia vormi all luuakse mehhanism, mis võimaldab riigil kriisiolukorras omaenda kodanike õigusi ja kehalist puutumatust ulatuslikult piirata. Ta kutsub üles ühiskonda sellest vaikimisest ärkama.

Kus peitub tõde? Eks seda ole näha siis, kui NETS-i muudatused on eelnõu kuju võtnud ja seda saab põhjalikumalt analüüsima hakata.

 
Allikad: Postimees, Kalle Grünthali Facebook, Steven Alberi Facebook

Toimetas Mariann Joonas