Fotokollaaž: Reformierakond + Canva.com

Praegu tuleb oma lapse vaktsineerimisega nõus olevatel lapsevanematel kooliõele selle kohta kinnitus saata, kuid sotsiaalministeerium tahab süsteemi vastupidiseks pöörata, nii et teavitust nõutaks ainult kaitsesüsti keelajatelt. Ühtlasi tahaks ministeerium lubada vaktsineerida ka vanemate loata, juhul kui laps ise seda soovib ja kooliõde tema arusaamisvõime piisavaks hindab, vahendab ERR.

Ka 2022. aastal mõlgutas sotsiaalministeerium mõtteid koolilaste ilma vanemate loata vaktsineerimiseks. Tol korral tegid lapsevanemaid koondavad ühendused, sh Eesti Lastevanemate Liit, ühispöördumise, et seadusliku esindaja keeldumise korral ei tohi kooliõde alaealist õpilast vaktsineerida. Ja seadusemuudatus pandigi rahva negatiivse vastukaja tõttu sahtlisse.

Sotsiaalministeerium “soovib selgust koolis toimuvasse laste vaktsineerimisse”

Täna istub sotsiaalministri toolil koroonapettuseaegnse vaktsiinikampaania reklaamnägu dr Karmen Joller. Ja ministeeriumis on valminud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on “parandada laste vaktsineerimise korraldust koolides”.

Murekohaks on laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus viimase kümne aasta jooksul ning ministeeriumi arvates on probleemiks olukorrad, kus lapse ja vanema arvamused vaktsineerimise osas lahknevad.

Ministeerium soovitab täpsustada kooliõdede rolli ning anda neile selge õigus hinnata lapse otsustusvõimet. Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on see õigus kooliõdedel juba kehtiv, kuid vajab seaduses täpsemat sõnastust.

Kui laps saab aru vaktsineerimise eesmärgist ja võimalikest riskidest, võib ta olla võimeline ise otsustama. Praegu aga vajatakse koolis alati lapsevanema kirjalikku nõusolekut, mis on sageli ebamugav ja tehniliselt keeruline.

Ministeerium soovib muuta nõusolekupõhimõtet nii, et vaikimisi loetakse lapse vaktsineerimine lubatuks, välja arvatud juhul, kui lapsevanem esitab keeldumise. Samuti soovitakse vanematele saata lihtsaid teavitusi vaktsineerimiste toimumise kohta.

Eestis on vaktsineerimisega hõlmatus WHO soovitusest madalam – näiteks 2023. aastal oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineerimata üle 27% noortest ja kaheaastaste seas oli vaktsineeritus langenud 84 protsendini.

Esimene koolis tehtav vaktsiin on tavaliselt leetrite ja mumpsi oma 13-aastastele. Jolleri hinnangul on see vanus enamasti piisav iseseisvaks otsuseks, kuid hinnang peab jääma individuaalseks.

Kindlasti on olemas palju olukordi, kus laps peab saama ise otsustada, aga vaktsineerimine ei nõua kiiret tegutsemist, vaid peab olema koos läbi arutatud ja kõiki asjaolusid arvestav teadlik otsus. Lapse ja tema tervise eest vastutab lapsevanem, mitte riik, kooliõde või dr Joller.

Allikas: ERR, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas