Koroonapandeemia kriisimeetmete laastavat mõju on väga vähe uuritud. TV3-s 7. detsembril eetris olnud “KolmeDokis” võeti luubi alla erinevate riikide otsused ja selgitati välja, keda saatis edu või põrumine. Millised riigid väljusid pandeemiast kõige väiksemate kaotustega? Kes on koroonakriisi nähtamatud ohvrid? Miks järgis maailm Hiina raudse rusika juhtimisstiili? Kas palju kriitikat saanud Rootsi strateegia ei lõppenudki katastroofiga?

Saates võtavad sõna näiteks SEB majandusanalüütik Peeter Koppel ja Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots, kes kritiseerivad pandeemiaaegset rahatrükki ja tohutut kulutamist meetmete peale; peaminister Kaja Kallas, kes kommenteerib, et Eesti ei ole teinud koroonameetmete kahju-kasu analüüsi, aga “eeldab”, et teadlased üle maailma sellega tegelevad; EKRE juht Martin Helme, kes tunnistab, et kui tollane terviseameti kriisijuht Martin Kadai ütles valitsusele, et ei tasu pabistada, sest asi pole nii hull, siis ta “loobiti kividega” minema sealt koosolekult; endine valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar, kes tunnistab, et teadusnõukoda tegeles hirmutamisega ja tehti palju vigu, aga et samuti ei võtnud valitsus nende leebemate meetmete soovitusi kuulda.

Kaarel Ots toob veel välja, et kuigi vigu tehti ja see ei olnud sel hetkel tingimata vale, siis tagant järgi seda ei tunnistata, Martin Kadai pöörab tähelepanu nii kommunikatsioonis tehtud vigadele kui ka kriisis räsida saanud teaduse usaldusväärsusele. Immunoloog Alar Aab aga kommenteerib Rootsi valitud teed, mis erinevalt Eestist ja suurest osast teistest riikidest keskendus väga tugevalt sellele, et ühiskond ei lõheneks. Irja Lutsar nendib, et kõige enam kannatasid koroonameetmete tõttu lapsed.

Põnevat vaatamist:

Soovitame lisaks lugeda Brownstone´i Instituudi lehel eile avaldatud artiklit “Tagasivaated ja hinnangud pandeemia vastumeetmetele“.

Allikas: TV3 KolmeDok

Toimetas Mariann Joonas