Foto: Wikimedia Commons / Kaido Haagen – õiguskantsleri kantselei

Õiguskantsler Ülle Madise märkis ERR-ile antud aastalõpuintervjuus, et meil on teiste riikide halvad eeskujud millegipärast rohkem esil kui head eeskujud. Näiteks Rootsist seoses tema Covidi-poliitikaga väga ei taheta rääkida, kuigi Rootsi on olnud selle sügistalvise perioodi üks piirkonna edukamaid riike. Ja ometigi on seal kõige vähem piiranguid. Madise sõnul tuleb aga tähelepanelikult kuulata ka ekspertide hoiatusi, et kevadeks on kõik inimesed kas vaktsineeritud, läbi põdenud või elust lahkunud (sic!).

Õiguskantsler Ülle Madise märkis oma aastalõpuintervjuus, et üldjoontes on temani jõudvad mured ikka ühesugused, peegeldades Eesti elu. Sellel aastal on aga tema sõnutsi tekkinud üks uus murekategooria – kuidas saaks e-Eestist välja? „Need inimesed ei ole mingite vandenõude küüsis või tagurlased. Nad lihtsalt ei usalda riiki pärast seda, kui on selgunud, et hulk näokujutisi ja nimesid on lastud andmebaasidest ära varastada. /–/

Kus läheb piir üksikisiku vabaduste ja ühiskonna terviku tervisenõudmiste vahel?

„Paratamatult peame ka sel aastal kõige enam rääkima koroonaviirusest, mis on meie seas ringelnud varsti juba ligi kaks aastat. Kas me praegu teame täpsemalt, kus läheb piir üksikisiku vabaduste ja ühiskonna terviku tervisenõudmiste vahel?“ küsib Madise.

„Kardan, et lõplikku selgust ei saabugi. Alati tuleb kaaluda vastandlikke eesmärke ja hüvesid. Me põhiseadus ütleb selgelt, et meil on inimestel vabadus ja vastutus. Vastutuse eeltingimus on ju vabadus teha erinevaid valikuid. Inimesel on vabadus, õigus ja kohustus. Ja vabadus on esiplaanil.

Siit aga omakorda tuleneb, et igasuguste vabaduste ja õiguste piiramine peab olema väga põhjendatud. Piiramine peab olema seaduslikul alusel, riigikogu peab olema otsustanud, et teatud tingimustel seda õigust või vabadust tohib üldse piirata. Ja see peab olema ka sisuliselt põhjendatud.“

Madise sõnul ei luba Eesti põhiseadus kehtestada põhjendamatuid piiranguid. Ta ütles, et kuigi epidemioloogilises mõttes pole ilmselt päris õigesti suutnud käituda ükski valitsus, on paraku kaasaja demokraatias väga lühike tee rahva näilisest hetkeemotsioonist karistuse ähvardusel täide viidava otsuseni. /–/ „Näeme, et sageli tahetakse uskuda, et väga rangete piirangutega saab sellest viirusest lahti. Kahjuks kinnitab praktika, et loodusseadustele vastu ei saa.“

Madise ütles, et meil on teiste riikide halvad eeskujud millegipärast rohkem esil kui head eeskujud. „Näiteks Rootsist väga ei taheta rääkida, kuigi Rootsi on olnud selle sügistalvise perioodi üks piirkonna edukamaid riike. Ja ometigi on seal kõige vähem piiranguid. Selgelt on näha, et ajakirjandusse ja inimestevahelisse jutuajamisse jõuavad rohkem need sammud, mida teevad suure hirmuga halvas mõttes populistlikult käituvad riigijuhid, mis taas suruvad oma läbipõdenud ja vaktsineeritud inimesed piirangute alla. Epidemioloogid ütlevad, et sellistel sammudel pole enam mingit mõtet,“ ütles ta.

Kust on võetud arusaam, et õigustekstid peaks olema tavainimesele arusaamatud?

NETS-ist rääkides ütles Madise, et vastav lahendus peab olema nii selge, et iga riigikogu liige, iga minister ja iga inimene saab seadusest lugeda, mida pandeemia korral tohib terviseamet või vabariigi valitsus teha. „Neid otsuseid ei pea peitma üle abstraheeritud sõnavahtu. Ei pea tegema lugematut hulka väga keeruliselt sõnastatud norme, mis pealegi on üksteisega vastuolus, näiteks oled lehekülje norme ära lugenud ja siis jõuad normini, mis suure osa eelnevast hoopiski tühistab. Seda lihtsalt ei pea niimoodi tegema,“ sõnas ta.

„Ma ei tea, kust on võetud arusaam, et õigustekstid peaks olema tavainimesele arusaamatud. Põhiküsimused tuleb lahendada seaduses: millistel tingimustel ja millistel eesmärkidel piirangud kehtestatakse. Kas näiteks haiglakoormuse kontrolli all hoidmiseks või nakkuse leviku kontrollimiseks. Ja kas piirangud on piirkondlikud või ainult asutustele või üritustele. Ja loomulikult, kes need piirangud otsustab. Need võib anda ka valitsuse otsustada, aga siis saab seda valitsus teha määruse tasemel, mitte üldkorraldusena,“ ütles Madise.

Lastele pole liiga teinud mitte pandeemia, vaid piirangud

Ta rääkis, et Ateenas toimus hiljuti seminar, kus räägiti Euroopa riikide distantsõppe kogemusest. „Nenditi, et laste vaimse tervisega on lood väga kehvad. Lastele pole liiga teinud mitte pandeemia, vaid piirangud. Lasteõiguste konventsioonist tulenevalt kõiki piiranguid kehtestades peab parlament ja valitsus panema laste huvidele eriti suure kaalu.“ /–/

„Lastel peaks olema võimalus elada harilikku laste elu.  See ei ole tühiasi, kui lapsed istuvad kaks-kolm või isegi rohkem aastaid kodus. Valitsus on sellest murest aru saanud ja muudatusi on juba tehtud ja tehakse ilmselt veel,“ sõnas ta.

Koroonapassi loogikas Madise aga ei kahtle ja ütleb, et „küllap on õigustatud“.

„Mind teevad ärevaks kõik kurjavõitu väljaütlemised, mis ässitavad üksteise kallale meie oma inimesi. Maailm ja ka meie piirkond on mitmete ohtude ja kriiside keerises. Kui me tahame siin Eestis võimalikult hästi edasi elada, turvaliselt, loodust nautides ja loodetavasti mõistlikust heaolust osa saades, siis ei tasu otsida tülikohti, vaid õppida rahulikult eriarvamusele jäämist. Teine inimene, inimene suure i-ga, ongi teine inimene koos oma ideede, uskumuste ja tunnetega ega tohiks kõrvalseisjaid nii väga ärritada. Las nad olla,“ arvas ta „teisitimõtlejate“ kohta.

„Ühiskonnas on ühised raamid ja reeglid, aga inimese teeb vabaks, loovaks ja loominguliseks just see, et tal on õigus mõelda ja tunda viisil nagu just tema tunneb. Mul on alati kahju, kui üritatakse inimesi ühetaoliseks vormida ja sunnitakse ühtemoodi mõtlema ja rääkima. Eestis kehtivad mõistlikud seadused, mis viiakse ka kindla käega ellu, aga selle raami sees on inimestel õigus elada nii nagu nad tahavad ja oskavad. Neid ei pea mõistma nende valikute eest tingimata hukka,“ ütles Madise.

Kas Eestis on oodata kohustuslikku vaktsineerimist?

„Ma ei tea, et Eestis selline plaan oleks olemas, seega saan vaid korrata seda, mida olen öelnud vaktsiinide kättesaadavaks muutmisest alates: võlaõigusseadus ütleb, et ravi ja vaktsineerimine põhineb üldjuhul vabal tahtel. Samas töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ütleb, et teatud elualadel ja töökohtadel on võimalik riskianalüüsi alusel kehtestada tervisekontrolli ja vaktsineerituse nõudeid,“ rääkis õiguskantsler.

Varro Vooglaid kommenteeris õiguskantsleri intervjuud Facebookis järgmiselt:

„Positiivse poole peale võib kanda järgmised punktid:

(1) Piiranguid ei tohi ilma mõjuva põhjuseta kehtestada, neid ei tohi kehtestada ilma põhistatud veendumuseta, et need on reaalselt vajalikud (ehk spekulatiivsetel alustel) ja kui need kehtestatakse, peavad need olema selgemal õiguslikul alusel: “Piiramine peab olema seaduslikul alusel, riigikogu peab olema otsustanud, et teatud tingimustel seda õigust või vabadust tohib üldse piirata. Ja see peab olema ka sisuliselt põhjendatud.”

(2) Piirangud tuleb kehtestada viisil, et need oleks kõigile selgelt arusaadavad: “Lahendus peab olema nii selge, et iga riigikogu liige, iga minister ja iga inimene saab seadusest lugeda, mida pandeemia korral tohib terviseamet või vabariigi valitsus teha. Neid otsuseid ei pea peitma üleabstraheeritud sõnavahtu.”

(3) Laste suhtes kehtestatud piirangud on olnud ebaõiglased ning need on tekitanud lastele tõsiseid psüühilisi probleeme: “See on tõesti valus, ebaõiglane ja traagiline olukord. Õiguskantsler peab võitlema selle eest, et lapsi nende vanemate valikute eest ei karistataks. Lapsed ei ole arstide sõnul koroonaviiruse riskirühm, nad satuvad haiglasse harva. Lastel peaks olema võimalus elada harilikku laste elu.”

Allikas: ERR, Varro Vooglaiu FB

Kokkuvõtte tegi Sander Soomaa

Foto: Wikimedia Commons / Kaido Haagen – õiguskantsleri kantselei