ERR kirjutab, et kui 2007. aastal elas Eestis absoluutses vaesuses 9,4% kuni 17aastastest elanikest, siis 2010. aastal oli see näitaja majanduskriisi tõttu pea kahekordne ehk 18,6%. Juba aasta hiljem oli see langenud kahe protsendi võrra ja langus õnneks jätkub.

Praegu elab suhtelises vaesuses 17 protsenti lastest ehk 42 000 last. Enamik neist elab ka absoluutses vaesuses, mis tähendab, et nende peres ei ole võimalik tagada minimaalset elustandardit ja kõik nende põhivajadused ei saa rahuldatud.

Absoluutse vaesuse põhjuseid on mitmeid. Haapsalu linna sotsiaal- ja tervihoiuosakonna juhataja Eve Lemsalu ütles, et on ka selliseid peresid, kes elavad väga vaeselt. “Need on enamasti sellised pered, kus vanemad ei tööda, on toimetulekutoetuse saajad pered või on pered, kus näiteks ema või isa on töötu, aga teine lapsevanemtatest töötab miinimumpalgaga.”

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku kohusetäitja Hanna Vseviov ütles, et kuigi Euroopa Liidus on Eesti oma suhtelises vaesuses elavate laste arvuga pigem keskmisel või kesmisest paremal positsioonil, on see arv ikkagi suur.

Selliste perede toetamisel on suur roll kohalikel omavalitsustel, kelledest paljudel on olemas nii toetuste kui ka teenuste süsteem. Näiteks kompenseeritakse lasteaiakoha tasu, on toidutoetus ja eluaseme kulude katmiseks toimetulekutoetus. Samuti on mittetulundusühinguid, kes aitavad.

On väga oluline, et pere ise kohaliku sotsiaaltöötajaga ühendust võtab, sest tihtilugu ei tea hädasolija kõigist abivõimalustest. Teisalt tuleb tähelepanelik olla meil kõigil, sest mõnikord ei pruugi perekond ise aduda, et nad vajavad tegelikult abi.

Sotsiaalministeeriumis töötatakse praegu välja peretoetuste ja teenuste niinimetatud rohelist raamatut. Selle mõte on esmalt selgitada välja praegune olukord ja siis vaadata, mida ja kuidas parandada. Hanna  Vseviov nentis, et praegu on Eestis vajaka just teenustest.

Allikas: ERR