Vahur Kraft: Eesti Panga VEB fondi audit on eksitav

16. oktoober 2013 kell 15:28



eesti pankVahur Kraft esitas kolmapäeval riigikogu erikomisjonile enda tellitud rahvusvahelise nõustamis- ja audiitorfirma Rödl & Partner koostatud analüüsi tulemused, mis lükkavad ümber Eesti Panga (EP) audiitorite senised väited VEB fondi nõudeid puudutava kirja võltsimise kohta. Analüüsi kohaselt ei saanud Eesti Pank jaanuaris avaldatud VEB fondi auditis järeldada dokumentide võltsimist ning on esitanud avalikkusele tõendamata ja vasturääkivat infot, teatas Kraft.

 

“Eesti Panga audiitorite käsutuses olnud ja avalikustatud dokumentatsiooni analüüsides leidis Rödl & Partner, et tõendid valeandmetega kirja koostamise ja etteplaneeritud nõuete suurendamise kohta puuduvad. Seega leian, et avalikkust on Eesti Panga auditi järeldustega eksitatud,” kommenteeris Kraft.

Rödl & Partneri analüüs toob välja, et EP auditi läbiviijad on jätnud olulised dokumendid tähelepanuta. “Panga auditi järeldustes ei ole arvestanud TSL Internationali 1992. aastal olnud 6,9 miljoni dollari suurust nõuet. Kuna nõuded olid vabalt kaubeldavad ja vahepealsete ostu-müügi tehingute kohta info puudub, siis ei saa ka järeldada, et ettevõtte nõue 1995. aastal oli 0 dollarit,” selgitas Rödl & Partneri juhatuse liige Mart Nõmper.

Samuti ei ole arvestatud erinevate pangaväliste osapoolte infot, nagu on märgitud EP auditis, lisas ta.

Rödl & Partneri analüüsi teise olulise tähelepaneku kohaselt on EP järeldused kirja võltsimise ettekavatsetuses vasturääkivad ja tõendamata. “Arvestades, et valitsuse ja EP otsused nõudeid müüa sündisid kaks aastat hiljem, kui koostati väidetav valeandmetega kiri ning nõuete realiseerimiseks ei olnud EP enda auditi järgi tegelikkuses keskpanga kiri vajalik, siis välistab see etteplaneerituse,” lisas analüüsi autor. “Samuti oli säilinud dokumentide kohaselt TSL Internationali nõude suuruseks 1992. aastal 6,9 miljonit dollarit ja mitte 0 dollarit, mis ei ühti sel juhul ka audiitorite poolt väidetud valitsuse, EP, Põhja-Eesti Panga ja United Russian Finance’i nõuete summaga.”

Rödl & Partnerid koostatud analüüs hõlmab tähelepanekuid Eesti Panga tänavu 16. jaanuaril avaldatud VEB fondi auditi osas. Keskpanga väitel loodi 1995. aastal EP-s valeandmetega kiri, millega lisati ettevõttele TSL International 32,3 miljoni dollari suurune nõue. Nõude suurus kattus EP audiitorite hinnangul Eesti riigi nõudega. Kumbki väide ei ole Rödl & Partner analüüsis leidnud kinnitust.

VEB fond loodi 1992. aastal pärast seda, kui NSV Liidu Välismajanduspank lõpetas Eesti pankade korrespondentkontodega arveldamise. Eesti rahanduse ja panganduse päästmiseks loodi riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsusega VEB fond. VEB fondis ei olnud reaalselt raha, vaid nõuete registrisse koondati kõik nõuded Venemaa VEB panga vastu.

 

VEB fondi komisjon taotleb uute asjaolude tõttu uurimiseks lisaaega

Riigikogus kevadel moodustatud VEB fondiga seotud asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjon on senise menetlemise käigus saanud kuulatavatelt uusi viiteid asjaoludega seotud isikutele ja dokumentidele ning soovib täiendavateks kuulamisteks ja dokumentide kontrollimiseks lisaaega.

Riigikogu 2013. aasta 12. märtsi otsusega VEB fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud riigikogu uurimiskomisjon on pidanud 19 istungit ning kuulanud 26 inimest. Lisaks on komisjon VEB fondiga seotud toimingute kohta tellinud ja saanud õigusliku arvamuse Tartu Ülikooli finantsõiguse dotsent õigusteaduste doktor Lasse Lehiselt.

Kolmapäevasel istungil kuulas komisjon Eesti Panga endise juhi Vahur Krafti selgitusi, teatas BNS-ile riigikogu pressiesindaja.

Uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on kuulatavad viidanud oma seletustes isikutele, kellelt komisjon võib komisjoni poolt väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude kohta täiendavat teavet saada. “Samuti on kuulamiste käigus viidatud dokumentaalsetele tõenditele, mille olemasolu ja sisu tuleb komisjonil kontrollida,” märkis Vakra.

Komisjoni tegevuse hetkel kehtiva tähtaja jooksul täiendavaid kuulamisi ja dokumentide analüüse teostada ei jõuta, sest komisjoni töögraafik on pingeline ja algselt kavandatud kuulamisi ei ole võimalik ära jätta. Esialgse kava kohaselt tuli komisjonil esitada lõpparuanne 2. detsembriks 2013.

Samaaegselt komisjoni tööga viib VEB Fondi kohta riigikontroll läbi oma auditit ning see on plaanis lõpule viia 2014. aasta märtsiks. Selleks, et komisjon saaks auditi tulemusi oma töös kasutada, soovib komisjon ühtlustada oma tööperioodi riigikontrolli auditi ajakavaga.

“Kõigist neist asjaoludest tingituna esitasime riigikogu juhatuse taotluse võtta vastu riigikogu otsus VEB Fondi komisjoni töö pikendamise kohta 2014. aasta 7. aprillini,” ütles Rainer Vakra.

Riigikogu uurimiskomisjon moodustati selle aasta 12. märtsil VEB fondiga seotud ebaseaduslike tehingute väljaselgitamiseks. Komisjoni ülesandeks on selgitada välja riikliku VEB fondi moodustamise, töökorralduse, juhtimisega, samuti ajavahemikus 1993-2012 sooritatud tehingutega seotud asjaolud.

Komisjon peab selgitama välja, millistel asjaoludel saatis Eesti Pank Venemaa Välismajanduspangale valeandmeid sisaldanud kirja, ning millistel asjaoludel ja milliseid tehinguid sooritati eelnimetatud kirja põhjal. Komisjonil tuleb tuua selgust kas ja kui suures ulatuses tekitati VEB-fondi poolt sooritatud tehingutega kahju riigile ja erasektorile.

Kui komisjon avastab võimalikke seaduserikkumisi, informeeritakse sellest koheselt riigikogu ja avalikkust.

 

 

Allikad: BNS, Riigikogu

Loe ka: Eesti Pank

Pilt: eestipank.ee

 

Toimetas Mariann Joonas