Toomas Kümmel: Vahur Krafti osalemine Eesti Panga pettuses oli otsene ja vahetu

20. veebruar 2013 kell 11:05



 

Eesti-Pank1

Avaldame Delfis ilmunud Toomas Kümmeli arvamusartikli lühendatud kujul.
Eesti Panga VEB-fondi auditi järeldus, et 32 miljoni dollari väärtusega “valeandmetega kirja“ loomine oli planeeritud tegevus, leiab aina enam kinnitust. Nagu seegi, et sellega oli kõige vahetumalt seotud tollane keskpanga president Vahur Kraft.

 

Eesti Panga VEB fondi avalikustatud auditist selgus, et keskpank saatis 5. aprillil 1995. aastal Venemaa Välismajanduspangale teadlikult külmutatud rahade kohta valeandmeid sisaldava kirja. Tolleaegse Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Krafti allkirjaga dokument teatas, et firmale TSL International kuulub nõudeid külmutatud rahale 32 327 675 miljoni dollari väärtuses. Tegelikult vene viinaärimehele Aleksandr Mattile kuulunud firmal nõudeid ei olnud. Nimetatud summa kattus aga Eesti valitsuse ja Eesti Panga nõuete summaga. See ei olnud juhuslik kokkulangevus.
Krafti “planeeritud tegevus”

Eesti Panga auditi avalikustamisel kasutati valeandmetega kirja loomise ja eesmärkide kohta mõistet „planeeritud tegevus“.

Nordea Eesti filiaali juht Vahur Kraft on Eesti Panga auditi järeldused selles osas kahtluse alla seadnud. Meediaga suhtlemisest visalt keelduv Kraft on väljastanud vaid endale alluva suhtekorralduse kaudu paar üldise sisuga pressiteadet. Kraft väitis, et on oma elu jooksul allkirjastanud palju dokumente, kuid kindlasti mitte teadlikult valeandmeid sisaldavaid. Krafti väidet uskudes, tuleks selgitada Eesti Pangas tema juhtimise ajal peitunud kahjurid, kes keskpanga mainet kaalule pannes sokutasid talle allkirjastamiseks 32 miljoni dollariga “eksituse“.

1995. aastal oli VEB fondi juhatajaks Eesti Panga asepresident Enn Teimann, kes samuti ei mäleta sellest kirjast midagi ning ei tea, kuidas valeandmed tekkisid. Tehing 32 miljoni dollariga viidi lõpuni 1998.aasta kevadeks, mil VEB fondi juhatas juba Vladimir Mihailov.

Vahur Kraft oli teadlik ja kirjutas alla kõikidele Eesti Panga nõuet käsitletavatele kokkulepetele ja lepingutele Põhja-Eesti Panga ja Ühispangaga. Samuti oli ta isiklikult tegev kirjavahetuses selle 32 miljoni dollari lõplikus lahtisulatamises VEB-i külmutatud arvetelt.
Kirjutada mitmel erineval korral alla valeandmetega kirjadele ei saa olla eksitus ega juhus. Tegemist saab olla ainult teadlikult planeeritud pettusega.

 

 

Loe täispikka artiklit ja vaata pilte Delfist.

Toimetas Mariann Joonas