Hollandi kohtusaalis arutati Bill Gatesi, Albert Bourla jt süüd Covid-19 vaktsiinikahjustuste osas

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. oktoober 2026 kell 22:37



Fotokollaaž: Stat + Gates Foundation + Stoica Adrian’s Images + Canva.com

Seitsme Hollandi hageja algatatud tsiviilasi Bill Gatesi, Albert Bourla ja Mark Rutte vastu tõi Leeuwardeni kohtus avalikkuse ette nõuded tervisega seotud kahjude ning kodanikuvabaduste rikkumise eest. Hagejate esindaja nimetas koroonameetmeid ülemaailmselt koordineeritud projektiks, samal ajal kui kostjate esindajad pidasid väiteid alusetuks ja rõhutasid toodete ohutust. Tsiviilasja arutav kohus piiras hagejate esitatud ekspertide suulisi ütlusi, jättes nad üksnes kirjalike või videoavalduste tasemele.

 

Leeuwardeni ringkonnakohtus esitatud tsiviilasi ja menetluslik ülevaade

  • Kohtulik tegevus ja osapooled:

Seitse Hollandi hagejat esitasid Leeuwardeni ringkonnakohtule (Rechtbank Noord-Nederland) hagiavalduse Bill Gatesi, Pfizeri tegevjuhi Albert Bourla ning veel 15 kostja vastu seoses immuniseerimisjärgsete tervisekahjustustega. Kaks hagejat on menetluse kestel surnud.

  • Geopoliitiline ja õiguslik argumentatsioon:

Hagejate lepinguline esindaja Peter Stassen kvalifitseeris koroonaga seotud tervishoiustrateegia geopoliitiliselt suunatud projektiks. Esindaja väitel rikub mainitud tegevus põhiõigusi ning tekitab kostjatel tsiviilvastutuse.

  • Kostjate menetluslikud vastuväited:

Kostjate esindajad vaidlustasid esitatud nõuded, tuginedes preparaatide ohutusprofiilile. Lisaks esitasid kostjad vastuväiteid hagejate kaasatud ekspertide erialase kvalifikatsiooni suhtes.

  • Menetluslikud korraldused tõendite kogumisel:

Kolmeliikmeline kohtukoosseis piiras hagejate esitatud nelja meditsiinieksperdi suulist ülekuulamist istungil. Tõendina lubati arvesse võtta üksnes vande all antud videoütlusi.

  • Kohtuotsuse tegemise ajaraam:

Tsiviilasja lõpplahendi avaldamist oodatakse detsembrikuus. Kohtukoosseisul on samas õigus tähtaega pikendada kuni 2027. aasta veebruarini.

 

Seitsme Hollandi hageja esindaja esitas tsiviilkohtuasjas Bill Gatesi ja Pfizeri tegevjuhi Albert Bourla vastu väited ülemaailmse tervishoiukriisi ettekavatsetud korraldamisest. Esindaja sõnul oli nimetatud tegevuse eesmärk toetada Maailma Majandusfoorumi edendatavat “Suure Lähtestuse” kontseptsiooni, mis ühendab majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid eesmärke.

Suulistel aruteludel määratles lepinguline esindaja Peter Stassen immuniseerimispreparaadid biorelvaga sarnanevateks vahenditeks. Esindaja käsitles nimetatud preparaate osana ulatuslikumast geopoliitilisest strateegiast, mille siht on demokraatlike institutsioonide ning üksikisiku põhiõiguste kitsendamine.

 

Advokaat Peter W. H. Stassen võeti kangelasena vastu Põhja-Madalmaade ringkonnakohtu ees pärast seda, kui täna toimus sisuline kohtuistung asja põhiküsimustes.

„Nad teavad, et meil on kaalukad tõendid selle kohta, et kogu COVID-19 narratiiv on vale.”

 

Leeuwardeni kohtumaja ees esinedes sõnastas hagejate lepinguline esindaja Peter Stassen istungi eesmärgina avaliku selguse loomise asjaolude kohta. Esindaja käsitles SARS-CoV-2 patogeeni levikut koordineeritud ja ebademokraatliku projektina, mitte üksnes kliinilise haigustekitajana.

Esindaja omistas kostjatele Bill Gatesile ja Albert Bourlale osaluse nimetatud tegevuses. Ühtlasi omistas esindaja kostjatele tsensuuri ning infosõja võtete rakendamise eesmärgipärase tegevuse varjamiseks, turustades samal ajal immuniseerimispreparaate ohutute ning tõhusatena.

COVID-19 immuniseerimispreparaad väljatöötati ning hangiti sõjaliste vastumeetmete raamistikus, minnes mööda tavapärastest farmatseutilistest katseetappidest ja heakskiitmisprotseduuridest. Ohutusprotokollide eiramise tagajärjel tekkisid ulatuslikud tervisekahjustused.

Hagejate esindaja sõnul kujutab kostjate tegevus tsiviilasjale vaatamata rahvusvaheliste lepingute ning Nürnbergi koodeksi rikkumist, mis vastab tegelikkuses delikti stabiilsetele tunnustele.

Nürnbergi koodeks kohaldub otseselt seoses USA Sõjaväekohtu (Tribunal I) lahendiga nn arstide kohtuasjas (United of America v. Karl Brandt et al., Case No. 1, otsus kuulutatud 19.–20. augustil 1947).

USA Sõjaväekohus (Tribunal I) tugines rahvusvahelise õiguse kohaldamisel lahendi alajaotuse „Permissible Medical Experiments“ (Trials of War Criminals before the Nuernberg Military Tribunals, Vol. II, lk 181–182; protokoll lk 11374–11376) kümnele punktile. Nimetatud normistikku kohaldati vahetult isikute, sealhulgas Kolmanda Riigi tervishoiu peavoliniku Karl Brandti ja meditsiiniteenistuse ülema Siegfried Handloseri suhtes. Põhimõtted on esitatud terviklikult lahendi motiivide osas, moodustades otsese aluse õigusliku lahendi tegemisel.

Kriminaalõiguse raamistikus kujunenud printsiibid kohalduvad samaväärselt tsiviil- ning haldusõiguses. Põhiõiguste ja meditsiinieetika miinimumstandardid ei saa kehtida üksnes süüteoasjades, jättes era- ning avaliku õiguse kaitseta. Tsiviil- ja haldusõiguses on õigusvastasuse tuvastamiseks vajalik tõendamiskünnis üldjuhul madalam võrreldes kriminaalmenetlusega. Nimetatud põhimõtted moodustavad tsiviilasjas olulise aluse delikti ja kostjate tsiviilvastutuse tuvastamisel.

Kostjate lepingulised esindajad väitsid, et manustatud mRNA preparaadid hoidsid ära miljoneid surmajuhtumeid ning osutusid ohututeks ning tõhusateks, vahendas hagejate eksperttunnistaja ja Hollandi kohtule

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt