Rumeenia korruptsioonivastane võitlus hakkab vilja kandma

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

2. märts 2015 kell 17:41



europe-map-showing-romaniaKorporatiivset ja poliitilist korruptsiooni jälgiv organisatsioon Transparency International on hinnanud Rumeeniat üheks enim korrumpeerunud riigiks Euroopas, kuid uudse lähenemisega parandab riik oma olukorda märgatavalt. Ainuüksi eelmisel aastal mõisteti korruptsioonis süüdi ligi 1140 isikut ning antikorruptsiooni ekspertide sõnul on Rumeenia edu taga õigesti doseeritud segu välisest survest Euroopa Komisjonilt ning sisemisest survest riigi kodanikelt.

 

Juba 2003. aastal kehtestas Rumeenia Riikliku Antikorruptsiooni Diktoraadi (DNA), spetsiaalse prokuröriameti, mille eesmärk on võidelda korruptsiooni ja altkäemaksudega. Antikorruptsioonieksperdi Laura Stefani sõnul suhtus avalikkus esialgu DNA-sse skeptiliselt ning rahval puudus usaldus riigi vastu, kuid mida enam hakkas DNA süüdi mõistma ka kõrgema taseme ametnikke, seda enam nähti, et DNA tegevus toob tõepoolest muutuse. Paari aastaga tõusis DNA poolt kõrgetasemelises (üle 10 000 euro suuruses) altkäemaksus süüdi mõistetavate hulk ning paljud kõrged ametnikud said signaali, et peagi tulevad ka nende ebaseaduslikud teod päevavalgele. Antikorruptsiooni eksperdid on veendunud, et DNA edu kasvu taga on õiges koguses välist survet Euroopa Liidult ning rahva survet.

 

Korruptsioonivastase võitluse viljad

Kui 2006. aastal mõisteti Rumeenias korruptsioonis süüdi 155 inimest, siis eelmisel aastal oli selleks arvuks juba 1138 isikut, kelle hulgas oli 24 linnapead, 5 parlamendiliiget, 2 endist ministrit, endine peaminister, 7 kohtunikku ja 13 prokuröri. DNA jätkab sama karmilt ka tänavu. Eelmisel nädalal mõisteti endisele spordi- ja noorsooministrile viis aastat vanglakaristust võimu kuritarvitamise ja korruptsiooni eest. Vaid paar päeva varem saadeti kaheks aastaks vangi transpordiminister, kes võttis altkäemakse ning lasi muu hulgas enda emale tasuta maja ehitada. Veebruari keskel vahistati endine turismiminister ning presidendikandidaat Elena Udrea rahapesu, mõjuvõimuga kauplemise ning altkäemaksude võtmise eest. Vahi alla võeti ka peaminister Victor Ponta sugulane Iulian Hertanu, kes väidetavalt on seotud umbes 1,75 miljoni euro omastamisega.

DNA suurimaks süüdimõistmiseks peetakse endise peaministri Adrian Nastase neljaks aastaks vangi saatmist altkäemaksu võtmise ning väljapressimise eest. Kokku on 2012. aastal valitud poliitikutest umbes 7% korruptsiooni eest kas süüdi mõistetud või praegu uurimise all. DNA süüdimõistmise määraks on aga üle 90% ning eelmisel kuul kirjutas Euroopa Komisjoni asepresident EL-i uusimas korruptsiooniraportis, et Rumeenia on õigel teel ning peab sellele jääma, sest korruptsiooniga võitlemine on neile suurim väljakutse ja ka prioriteet. Stefani sõnul on puutumatute ametnike ring muutunud ajaga üha väiksemaks ning inimesed näevad esimest korda, et vangi lähevad kõik, kes varastavad.

 

Rahvas usaldab DNA-d, võimulolijad manipuleerivad meediaga

Riigi korruptsioonist puhastamise tööl on aga ka omad riskid, näiteks on DNA peaprokuröri Laura Codruta Kovesi isiklik elu pideva rünnaku all meedia poolt, mida omavad või mis on seotud DNA poolt uuritavate võimsate isikutega. Ometi pole meedia mustamine ning laim mõjutanud DNA või Kovesi populaarsust ning arvatakse, et DNA on Rumeenia neljas kõige usaldusväärsem asutus, jäädes alla vaid kirikule, sõjaväele ning julgeolekuteenustele.

Lisaks meediale püüavad korruptsiooniuurimusi õõnestada ka parlamendiliikmed, kes avalikkusele väidavad olevat DNA toetajad, kuid parlamendis püüavad kaitsta ametnikke uurimiste ning süüdimõistmiste eest. Näiteks võttis 2013. aasta detsembris parlament vastu seaduseelnõu, mis oleks valitud ametnikele andnud puutumatuse. Selle peale reageerisid tugevalt nii rahvusvaheline kogukond kui ka tänavatele protestima läinud rumeenlased ning lõpuks seaduseelnõust loobuti.

Eelmise aasta novembris asusid seadusloojad hääletama vastuolulise amnestiaeelnõu üle, mis oleks vanglatest vabastanud vange, kellele oli karistuseks määratud kuni kuus aastat vangistust mittevägivaldsete kuritegude eest, sealhulgas enamuse nendest, kes olid seal korruptsiooni eest. Õnneks hääletas enamus eelnõu vastu, kuid sellise idee väljakäimine viitas siiski allesolevatele probleemidele. Kuigi Rumeenia on näidanud üles head eeskuju korruptsiooniga võitlemisel, pole lahing kaugeltki lõppenud.

 

Allikad: The Economist, BBC, The Christian Science Monitor

Pilt: aries-shipping.ro

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.