Foto: Magdalena Wosinska + www.thetimes.co.uk

Ettevõtja ja riskikapitalist Bryan Johnson üritab võita vananemisprotsessi, tekitades oma ülesastumistega furoori: sellest on möödas üle aasta, kui Johnson tuli esimest korda välja üsna omapäraste teooriatega, kuidas peatada inimese vananemisprotsessi, tehes oma kehast eksperimentide jaoks lõuendi omamoodi suurejoonelise etenduskunsti jaoks. Selle aja jooksul, alates igast dieedist ja vereülekandest kuni hiljutise teekonnani peenise noorendamisel on ta šokeerinud ja rõõmustanud lugejaid, tekitades vastuolulisi diskussioone. Pole päris selge, miks tema ideed osa inimesi vihaseks ajavad, kuid arvatavasti peavad paljud teda lihtsalt ülbeks epiteerijaks. 46-aastane Bryan on nüüd “21-aastane”, teatas ta hiljuti oma “Alpha Klotho bioloogilise vanuse” järgi.

Tähenduslik on aga see, et selle surmavastase ristisõdija vastu suunatud solvangute ja argumentide rohkus ei ole tulnud mitte ainult internetitrollidelt, kes nagunii vihkavad kõike, ega ajakirjandusest, mis on koolitatud vihkama jõukat ärimeest. Kooriga on liitunud ka tööstuse juhid. Elon Musk on Bryanit avalikult solvanud rohkem kui üks kord, nagu ka paljud teised tuntud tegelased.

Bryani kohta öeldakse “veidrik”, verd imev, liiga östrogeenitud peast soe mees. Tema püüdlus “elada igavesti noorena” on “deemonlik”, kuulutatakse Twitteris. Ta esineb üleliia. Ta on ohtlik. “Keegi ei tohiks sellele mehele esinemisplatvormi anda.”

Bryan jõudis oma standardväljaannete tehnoloogiakarjääri seniiti 2013. aastal, kui ta müüs oma ettevõtte Braintree 800 miljoni dollari eest PayPalile. Iga ettevõtja standardite järgi purustav edu tõi kaasa loomulikult küsimuse: mis edasi? Kas ta prooviks kätt riskikapitalis? Leiaks mõne muu ettevõtte või käivitaks heategevusorganisatsiooni? Võib-olla teha kõike seda. Need olid olulised küsimused ning ta ei soovinud valet valikut teha, nii et ta otsustas nõu saamiseks konsulteerida 25. sajandi kõrgelt arenenud olenditega.

See oli mõtteeksperiment. Igatsedes võimalikult positiivset mõju avaldada ja teadmata täpselt, millest alustada, kaalus Bryan küsimust: sajandite pärast, vaadates tagasi, siis milliste tegude eest, mida täna tehakse, on inimkonna järglased tänulikud? Ta kujutas ette, et räägib võimsa, peaaegu võõra rassiga, kes on tehnoloogiliselt arenenud füüsilistest piirangutest kaugemale ja keda piiravad ainult nende kujutlusvõime piirid. Teatud mõttes on nad täiuslik versioon meist. Mida võiks keegi täna oma elus teha, et nii arenenud olendile muljet avaldada?

“Me oleme beebisammud superintelligentsist,” selgitas Bryan. „Mida me saame öelda oleviku kohta? Mida me saame modelleerida? Ja minu järeldus oli: mitte midagi. Me ei saa tuleviku kohta midagi öelda. Me ei saa seda modelleerida. Me ei saa seda ennustada. Me ei saa sellega midagi ette võtta. Me ei saa sellele isegi oma lootust panna. Me ei saa teha mitte midagi.“

“Seetõttu on ainus asi, mida me liigina praegu öelda saame: ära sure ära.