Kohtunik: mobiilide omanikel pole õigust privaatsusele

20. mai 2013 kell 19:43



mobiilNew Yorgi kohtunik Gary Brown otsustas hiljuti, et kui inimese mobiiltelefon on sisse lülitatud, siis peab ta arvestama sellega, et tema asukoha võivad korravalvurid ilma kohtuorderita jälgida. Brown üllitas ka 30-leheküljelise kokkuvõtte, milles oma seisukohti põhjalikult lahkas.

 

“Arvestades positsioneerimist võimaldavate tehnoloogiate kõikehõlmavust ja tuntust, pole indiviidil mobiiltelefoni osas mingit seaduslikku alust privaatsust eeldada, sest tal on võimalus oma privaatsust kaitsta lihtsa telefoni välja lülitamisega,” kirjutas Brown.

Lisaks võimalusele telefon välja lülitada rõhutab ta seda, et paljud inimesed jagavad oma nutitelefonide abil pidevalt oma asukohta teistega, nii et nad ei saa oodata, et neid ei jälgitaks. Ta toob näiteid erinevatest rakendustest, mida paljud hea meelega kasutavad, ning küsib siis, kust tulevad inimesed mõttele, et selline laialt jagatav info ei peaks olema ka korrakaitsjate käsutuses.

Ameerika tsiviilõiguste eest seisva ACLU analüütik avaldas arvamust, et kohtuniku mõttekäik on naeruväärne: “On suur vahe, kas jagad teadlikkult kindla grupiga informatsiooni või sinu kohta kogutakse ilma sinu teadmata infot. Keegi võib küll rõõmsalt jagada Foursquare’i abil, et ta on sõpradega kontserdil, kuid ei taha, et võimud sellele samale infole ligi pääsevad. Ja kui nad lähevad nädal hiljem Anonüümsete Alkohoolikute kohtumisele või abordikliinikusse, peab neil olema põhjust arvata, et see jääb nende eraasjaks. Oma paiknemise kohta info jagamine ei tohiks olla “kas kõik või mitte midagi”.”

Pole teada, kui levinud on USAs inimeste liikumise jälgimine, kuid välja on tulnud näiteks, et Michigani politsei proovis enda valdusesse saada teavet iga mobiiltelefoni kohta, mis paiknes protestiaktsiooni läheduses.

USA kongressis on töös ka kaks seadust, mis reguleerivad, kui vabalt võib politsei kodanikke jälgida. Ühe aprillis toimunud istungi ajal ütles üks detektiiv senaatoritele, et orderivaba positsioneerimine on “hädavajalik uurimise algfaasis, kui küllaldast alust veel pole”.

 

Allikad: RT, Gizmodo 

 

Toimetas Maarja Aljas