Koroonakarantiin lõikas läbi lähisuhtevägivalla ohvrite tavapärased päästenöörid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

12. mai 2020 kell 9:21



Koroonakriisi ajal on üle maailma kerkinud üles uus probleem ning aina enam tuleb teateid selle kohta, et karantiiniaja algusest peale on koduvägivalla juhtumid hüppeliselt tõusnud. Institutsioonid, mis peaksid naisi koduvägivalla eest kaitsma, on enamjaolt alarahastatud ning toimivad suures osas tahtejõul ja ägavad nüüd suurenenud töökoormuse all, et aidata võimalikult palju naisi. Eestis ei ole küll lähisuhtevägivalla ametlik statistika kriisi ajal hüppelist tõusu teinud, kuid see ei tähenda sugugi, et meil seda ei esine. 

Eesti sotsiaalminister Tanel Kiik kirjutas 8. aprillil, et aprilli esimese nädalaga on politseile teada antud 286 lähisuhtevägivalla juhtumist. Seda oli 30 võrra rohkem kui mullu samal ajal: “Ühtlasi teame kahjuks, et registreeritud juhtumid on vaid jäämäe veepealne osa…”

 

Üks lähisuhtevägivalla abiliinile helistanud naine teatas, et abikaasa ähvardas ta tänavale visata, kui naine köhatab. Teine naine teatas, et mees kägistas teda, kuid naine kartis minna haiglasse koroonaohu tõttu. Immuunpuudulikkusega mees Pennsylvania osariigist helistas abiliinile pärast seda, kui tema emotsionaalselt vägivaldne tüdruksõber hakkas tema eest peitma puhastusvahendeid ning käte desinfitseerimisvahendit.

 

Koroonakarantiinis kasvas kõikjal maailmas hüppeliselt koduvägivald

Koroonakriisi ajal on üle maailma kerkinud üles uus probleem ning aina enam tuleb teateid selle kohta, et karantiiniaja algusest peale on koduvägivalla juhtumid hüppeliselt tõusnud. Kui Wuhan oli veebruaris ranges karantiinis, teatas üks politseijaoskond, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, oli koduvägivallaga seotud juhtumite arv kolmekordistunud.

See probleem on jõudnud ka Ameerika Ühendriikidesse, kus ekspertide sõnul kannatab mingil hetkel oma elus füüsilise lähisuhtevägivalla all üks naine neljast ja üks mees seitsmest. Rahvuslik Lähisuhtevägivalla Abiliin (National Domestic Violence Hotline) saab tavaliselt päevas 2000 kõnet. 10. ja 24. märtsi vahel teatas COVID-19 viirushaigusega seotud vägivallast 951 helistajat. Üks helistaja New Yorgist rääkis, et ärkas hommikul palavikutunde peale ning ei tundnud end kuigi hästi. Selle peale viskas vägivallatseja ta kodust välja ning jättis lapse endaga. Teine naine helistas liinile teatega, et teda hoitakse kodus vastu tahtmist kinni ning mees ähvardas teda haamri ja registreerimata relvaga, kasutades pandeemiat ettekäändena, et naine ei saaks teda maha jätta.

“Me kuuleme lugusid sellest, kuidas vägivallatsejad kasutavad COVID-19 ettekäändena, et aina rohkem omada kontrolli ja teha liiga; kuidas COVID-19 mõjutab ohvrite ligipääsu varjupaikadele, nõustamisele ja muudele teenustele, millele nad tavaolukorras saaksid toetuda,” ütles Crystal Justice. Bristoli ülikooli sotsioloog Marianne Hester, kelle valdkonnaks on vägivaldsed suhted, ütles, et seoses viiruse leviku tõkestamisega seatud piirangud toovad paraku taolisi tagajärgi. Lähisuhtevägivalla juhtumid tõusevad alati esile siis, kui perekonnad veedavad rohkem aega koos, näiteks ka jõuludel ja puhkuste ajal, ütles ta.

Nüüd, kus perekonnad üle terve maailma olid karantiini tõttu sunnitud kõik koos kodus olema, olid telefoniliinid punased kõigist teadetest, mis puudutasid kodus esinevat vägivalda. Valitsustel ei jää üle muud kui tegeleda kriisiga, mida ekspertide sõnul oleks pidanud ette nägema.

 

Abi ei jõua kohale: “Me saame sinu juurde tulla siis, kui kriis on läbi”

Kui linnad üle terve Hiina pandi üksteise järel lukku, avastas 26-aastane Lele end aina rohkem ja rohkem oma abikaasaga sõnasõda pidamas. Nüüd pidid nad veetma iga päeva iga tunni koos oma kodus Anhui provintsis Ida-Hiinas. Esimesel märtsil, kui Lele hoidis parajasti nende 11 kuu vanust tütart, hakkas abikaasa naist tooliga peksma. Naine ei olnud isegi kindel, mitu hoopi ta kokku sai. Ta meenutas, et viimaks jäi tal üks jalg tundetuks ning ta kukkus maha, ise ikka veel last süles hoides. Fotol, mis ta pärast seda intsidenti tegi, on näha tooli, mis on põradal juppideks. Baaritooli kaks metalljalga olid alt ära murdunud – näidates, kui tugevasti mees oli oma naist tooliga peksnud. Veel üks pilt Lele vigastustest nägi välja selline: tema sääred olid üleni sinikatega kaetud.

Pärast seda, kui mees Lele tooliga läbi peksis, lonkas Lele kõrvaltuppa ning helistas politseisse. Kui politsei kohale jõudis, dokumenteerisid nad toimunud rünnaku ning sellele ei järgnenud muud midagi peale paberitöö. Järgmiseks palkas Lele lahutusadvokaadi ning avastas peagi, et epideemia oli ka selle päästenööri läbi lõiganud. Tema lahutuse menetlus oli edasi lükatud aprillikuusse ja tulemust pole tänaseni. Ka lahku kolimine oli koroonaviiruse epideemia tõttu võimatu, mistõttu tuli Lelel oma väikese tütrega veel nädalaid koos vägivallatseva mehega ühes korteris elada.

Üle maailma kehtestatud karantiiniga on sellised “intiimse terrorismi” (termin, mida eksperdid koduvägivalla kirjeldamiseks kasutavad) juhtumid intensiivistumas. Näiteks Hispaanias on koduvägivalla infoliinile helistamine sagenenud 18% võrra (võrreldes kuu varasemate andmetega) ja seda juba esimese kahe karantiininädala jooksul. “Me oleme saanud väga häiriva sisuga kõnesid, mis näitavad täpselt, kui tõsiseks võib muutuda nii psühholoogiline kui ka füüsiline väärkohtlemine olukorras, kus inimesed peavad väikesel pinnal 24 tundi päevas koos olema,” ütles Ana Bella, kes aitab koduvägivalla eest pääsenud naisi.

Prantsuse politsei teatas, et üle terve riigi on koduvägivalla juhtumid tõusnud 30% võrra. Hispaanias jagas üks anonüümseks jääda soovinud naine oma lugu. Ta rääkis, et jagas korterit oma elukaaslasega, kes teda regulaarselt väärkohtles. Mees nõudis täielikku järelevalvet ning seda kogu aeg. Kui naine püüdis ennast vannituppa lukustada, peksis ta ukse taga nii kaua, kuni naine ukse avas. “Ma ei saa isegi vannitoas privaatsust – ja nüüd ma pean toime tulema selle karantiiniga,” kirjutas ta New York Timesi reporterile, ise kommunikatsiooni oma mehe eest varjates.

Harvardi Meditsiiniülikooli tunnustatud traumaekspert Judith Lewis Herman on leidnud, et need viisid, kuidas koduvägivallatsejad oma ohvritega käituvad, sarnanevad väga palju sellega, kuidas inimröövijad oma pantvangidega käituvad ning kuidas repressiivsed režiimid poliitilisi vange mõjutavad. Ja need mustrid joonduvad välja igal pool üle terve maailma. Institutsioonid, mis peaksid naisi koduvägivalla eest kaitsma, on enamjaolt alarahastatud ning toimivad suures osas tahtejõul ja ägavad nüüd suurenenud töökoormuse all, et aidata võimalikult palju naisi. Equality kaasasutaja Feng Yuan rääkis, et nende hädaabiliinile helistas naine, kes oli eelnevalt saanud politseilt vastuse, et nad on liiga ülekoormatud, et tema juurde tulla. “Me saame sinu juurde tulla siis, kui kriis on läbi,” teatati talle.

Euroopas on üks riik teise järel käinud sama teed pidi: kõigepealt otsustavad valitsused, riik läheb karantiini. Umbes kümme päeva hiljem sagenevad appikarjed ning probleem saab avalikuks. Alles siis hakkavad valitsused improviseerima võimalike lahenduste leidmiseks.

Esimene oli Itaalia. Riik läks lukku märtsis. Varsti pärast seda hakkasid tõusma lähisuhtevägivalla juhtumid, kuid meeleheitlikel naistel polnud mitte kuhugi minna. Varjupaigad ei saanud neid enda juurde võtta, sest infektsioonioht oli suur. Siis ütles valitsus kohalikele omavalitsustele, et võiks organiseerida hotellitoad, mis toimiksid ajutiste varjupaikadena, kus vägivalla ohvrid saaksid turvaliselt karantiinis olla.

 

“Mask 19”: Hispaania ja Prantsusmaa koodiga apteegi-abiskeem

Prantsusmaal, Nancy linnas astub naine sisse apteeki. See on üks väheseid avalikke kohti, mis on endiselt avatud, pärast seda, kui valitsus seadis sisse üleriigilise karantiini ja lukustas asutused, et vältida koroonaviiruse levikut. Kuid see naine ei olnud seal ravimite pärast, vaid seetõttu, et öelda apteekrile, et tema elukaaslane väärkohtleb teda. Varsti peale seda võttis politsei naise elukaaslase vahi alla.

Ajal, mil üle terve maailma peavad riigid tegema pretsedendituid samme, et oma kodanike liikumist piirata, avastavad koduvägivalla ohvrid end luku taga koos vägivaldsete elukaaslastega. Mõned ei saa või on liiga hirmul, et politseid kutsuda, ütlevad eksperdid. Seega tegi Prantsusmaa Hispaania eeskujul skeemi, mis aitas vägivalla ohvritel endast märku anda ja abi kutsuda. Selleks tuli inimesel pöörduda apteeki. Ning kui nad seal avalikult rääkida ei saa, pidid nad kasutama koodfraasi “mask 19” ning ütlema seda apteekrile. See Nancy linnas elav naine oli esimene, kes tuli apteeki abi otsima. Asja ei tee paremaks asjaolu, et uuringute kinnitusel mõjutavad emotsionaalselt rasked sündmused inimesi sedavõrd, et see võimendab agressiivset käitumist koduseinte vahel. Teadlased avastasid koduvägivalla juhtumite tõusu ka näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal, samuti siis, kui inimkonda tabasid looduskatastroofid ning isegi ajal, mil toimusid suured jalgpalliturniirid.

“Koduvägivald on alati olemas olnud, aga kriis muudab selle hullemaks,” ütles Roomas naiste varjupaigas töötav Simona Ammerata. Üks noor naine, kes varjupaigaga ühendust võttis, rääkis, et elukaaslane, kellega ta oli neli aastat koos elanud, on alati olnud kontrolliv ja vägivaldne, kuid ühiskonna sulgemise ajal muutus olukord veelgi hullemaks. “Vägivalla dünaamika muutub kodus väga tõsiseks,” ütles Ammerata. “Naine palus mehel lahkuda, aga mees ei taha. Ja naine ütleb, et tal pole endal ka kuhugi minna.”

Itaalia tervishoiukriis on Itaaliat põhjalikult räsinud ja kohalikud ametnikud on olnud sunnitud suure osa ressursist suunama viirusega võitlemisse. “Kohtuveskid jahvatavad aeglasemalt kui varem, sest enamik inimesi töötavad kodukontorites,” lisas Ammerata. “Üks murekoht on see, et õigusvaldkond ei jõua järele nii kiirelt, kui naistel tegelikult abi on vaja.”

Ja see probleem ei ole ainult Euroopas. Austraalia valitsuse teatel on koroonaviiruse puhangu ajal Google viie aasta peale registreerinud kõige rohkem lähisuhtevägivallaga seotud otsingumärksõnu. See tõus on lausa 75%. Valitsus on välja käinud AUD $150 miljoni ($92 miljonit) nõudva abinõu koroonaviiruse pandeemia tõttu süttinud ja koduvägivallaga seotud probleemide lahendamiseks. “Me teame, et tavaliselt on vägivaldsete partneritega koos olles väga raske leida see moment, et teha kõne ja abi kutsuda,” ütles Sandra Horley, naistevarjupaiga üks asutajaid. “Nüüd on see võimalus isegi veel väiksem,” nentis ta. Varjupaik soovitab naistel kasutada “vaikiva lahenduse” hädaabikutsungit, mis võimaldab inimestel saada politsei telefoni otsa nii, et selleks piisab vaid paarist vajutusest telefonil ning kõne ajal pole vaja mitte midagi rääkida.

 

Mis toimub statistika varjus?

Eesti sotsiaalminister Tanel Kiik kirjutas 8. aprillil, et aprilli esimese nädalaga on politseile teada antud 286 lähisuhtevägivalla juhtumist. Seda oli 30 võrra rohkem kui mullu samal ajal. “Ühtlasi teame kahjuks, et registreeritud juhtumid on vaid jäämäe veepealne osa. Kriisiolukorras peame üksteist veelgi enam hoidma ja abivajajaid märkama – vägivallal ei ole kunagi õigustust,” kirjutas Kiik.

Margo Orupõld Pärnu naiste tugikeskusest on üle kümne aasta Eesti eri paigus vägivaldses suhtes naistele abi pakkunud. Feministeerium.ee uuris, kuidas on uue koroonaviiruse COVID-19 pandeemia muutnud elu Pärnu naiste tugikeskuses. Margo nentis, et samal ajal, kui muu elu oli pausile pandud, valmistusid nemad hüppeks. “Paljud, kes käisid ainult kodus magamas, tunnevad rõõmu nüüd kodus olemisest. Need, kes käisid kodus oma võimu näitamas, on nüüd võimul ja nad kohanevad olukorraga, kus riik on neile piirangutega otseselt oma võimu näidanud. Paar nädalat otsivad nad oma ajus võimalusi, keda ja kuidas piiratud tingimustes hirmu tundma panna,” ütles ta. “Eriolukorra teisel nädalal on pöördumised meile vähenenud 50 protsenti. Pärnu tugikeskusesse pöördub aastas iga päev üks uus abivajaja, nii et aastas lisandub 360 uut klienti.”

Margo sõnas, et kuigi tööd tundub klientidega vähem olevat, siis nende jaoks ei tähenda see puhkust: “Suure osa päevast võtavad kirjavahetused nendega, kes saavad kirjutada. Täiendame uute ideedega oma kriisiplaani ja otsime lahendusi väidetavalt aprilli algul tekkivatele olukordadele. Euroopa ja Hiina kogemused ütlevad, et vägivald karantiini tingimustes kasvab vähemalt 30 protsenti. Vale oleks loota, et Eesti erineb muust maailmast. Meie oleme valmis ja politsei on valmis reageerima kohe, kui vägivald kodudes hakkab eskaleeruma.”

Eestis ei ole küll lähisuhtevägivalla statistika kriisi ajal hüppelist tõusu teinud, kuid see ei tähenda sugugi, et Eestis seda ei esine. Alates 1. märtsist kuni 17. märtsini sai politsei 587 lähisuhtevägivalla väljakutset, eelmisel aastal sama ajavahemiku jooksul oli kokku 558 lähisuhtevägivalla väljakutset, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Lähisuhtevägivalla juhtumitest anti sama ajavahemiku jooksul politseile teada kokku 787 korral, neist 187 juhul alustati kriminaalmenetlust. Eelmise aasta sama ajaga anti politseile lähisuhtevägivalla juhtumitest teada 801 korral, neist kriminaalmenetlust alustati 214 korral.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse juhtivkorrakaitseametnik Kati Arumäe ütles BNS-ile, et politsei reageerib lähisuhtevägivalla juhtumitele praegu kehtestatud eriolukorras samamoodi nagu varemgi. Kui saame teate, et kellegi elu või tervis võib olla ohus, siis igal juhul politseipatrull sellele reageerib.

Kui palju on aga neid, kes ei saa või ei julge abi otsida, jääbki selgusetuks. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kriisi ajal olid koju sunnitud jääma ka lapsed, kelle peal järsu pööruga vanem või vanemad võisid end välja elada. Nendele juhtumitele on raske jälile saada ning ohver ise ei pruugi pahatihti abi küsida. Põhjuseid selleks on mitmeid. Mistõttu ongi oluline, et naabrid, peretuttavad või kes iganes juhtub kahtlustama, et peres võib olla midagi valesti, annaks oma kahtlustest teada.

Kui on ohus inimeste tervis või elu, tuleb helistada viivitamatult 112.
Ööpäev läbi töötavad nii ohvriabi kriisitelefon 116 006 kui ka lasteabitelefon 116 111. Vajadusel saab pöörduda naiste tugikeskuste poole ka e-kirja või sõnumite teel.

 

Allikad: lingid artikli sees, Feministeerium, The Guardian, CNN

Foto: Feliziaa.com

 

Toimetas Janne Ark

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.