Maailma muutvad ideed: Puud peaksid olema osa linnade tervishoiu infrastruktuurist

21. juuni 2019 kell 10:01



Puude istutamine on erakordselt vähekulukas ning lihtne viis parandada linnas elavate inimeste heaolu. TNC värske uuring toetab uudset ideed: tervishoiuasutused peaksid õhu kvaliteedi nimel panustama rahalisi vahendeid linnadesse puude istutamiseks, kirjutab Eillie Anzilotti portaalis Fast Company.

 

Mõelge puudega palistatud tänavale, mis kulgeb läbi sagimist täis linna. See tundub tõelise rohelise oaasina keset linnakõrbet: müra eest kaitstud, jahe ning pisut eemalolev. Need rohelised tänavad ei tohiks olla valitud elanikkonna luksus, ütleb The Nature Conservatory (TNC) uus raport. Puud on jätkusuutlikkuse aluseks: need puhastavad ning jahutavad õhku, reguleerivad temperatuuri, takistavad linnades esinevat “soojussaare” efekti, annavad panuse vee kvaliteeti ja voolavusse. Jah, muidugi näevad need ka kenad välja, aga lisaks avaldavad betoonist väsinud asukate vaimsele ja füüsilisele tervisele märgatavalt kasulikku mõju.

Võttes aluseks kõik linnade rohelusega kaasnevad kasutegurid, seadis TNC selles raportis eesmärgi vastata küsimusele, kuidas saavad linnad puude istutamiseks arendada innovatiivseid finantsstruktuure ja strateegiaid.

 

Vaid 8 dollarit inimese kohta

Küsimus muutub aina aktuaalsemaks, sest hoolimata rohkearvulistest tõenditest, mis kinnitavad linnades kasvavate puude kasulikku mõju keskkonnale ja tervisele, on nende osakaal USA linnades järjest vähenemas. Igal aastal sureb või kaob linnadest ligi 4 miljonit puud ning juurde istutamisega ei jõuta kadude tasategemisele järele. 2016. aastal U.S Forest Service’i (USA metsakeskuse) Californias läbi viidud uuring leidis, et iga puude istutamisele kulutatud 1 dollar toob avalikes huvides kaasa 5,82 dollari väärtuses kasu.

Kuna puud on linnade eelarves jäetud “luksuse” ning “kena vaadata” kategooriasse ning neid ei peeta kaugeltki nii suureks prioriteediks kui ohutuse ning infrastruktuuri hoidmist, on puude istutamine tihti ebapiisav. Puude istutamist ei nähta pikaajalise investeeringuna ning kindlasti mitte võimalusena, mis toob tervisele kasu. TNC linnateadlane ja raporti peamine autor Rob McDonald tõdeb, et puudesse investeeritakse linna eelarvest harilikult üks kolmandik ühest protsendist. “Sellest ei piisa, kui me vaid räägime sellest, miks on puud tervisele kasulikud,” ütleb McDonald. “Me peame võtma kõne alla süsteemsed põhjused, miks on nende sektorite vahel seoste loomine niivõrd keeruline – kuidas saab urbaniseeritud metsasektor leida ühisosa tervisesektoriga ning kuidas me saame nende kahe vahel luua finantsilisi seoseid.”

TNC hinnangul oleks praeguse linnade haljastuse säilitamiseks ning arendamiseks piirini, kus see hakkaks avaldama tervisele ka tuntavat positiivset mõju, vaja kapitali umbes 8 dollarit inimese kohta. See summa aitaks kahekordistada praegust puude istutamise munitsipaal-eelarvet. Tegemist on küll hüpoteetilise arvuga, mis ei viita sellele, et puude istutamist peaksid finantseerima inimesed ise, vaid projekt on piisavalt taskukohane ka linnadele.

 

Puude mõju rahvatervisele

McDonald arutleb selle üle, mis saaks, kui rahastus tuleks tervisesektorist. 2013. aasta uuring selgitas välja, et linnahaljastus eemaldab õhust küllalt palju kahjulikke aineid selleks, et hoida linna tasemel ära 60 miljoni väärtuses kulutusi. Kui linna tervishoiule kulutatavast summast läheks linnahaljastusele 0,1% rohkem või 10 dollarit inimese kohta, võimaldaks see piisavalt suure investeeringu linnahaljastuse säilitamiseks ja laiendamiseks ning see aitaks juba avaldada tervisele positiivset mõju. Jällegi – tegemist on vaid umbkaudse mudeliga. Kuid puude kasutamine rahvatervist toetava infrastruktuurina võib kokkuvõttes selles sektoris kuluvat rahasummat vähendada.

McDonaldi sõnul on selles idees ka üks kitsaskoht: see on fakt, et samal ajal, kui linnad maksavad ise puude eest, pole neil kontrolli tervishoiuvaldkonna kulutuste üle. See jääb tihti osariigi või suuremate kindlustusseltside kätte. “Kuid selle raporti üheks suureks eesmärgiks on panna hulk erinevaid tervishoiuameteid mõistma, et nad võiksid samuti võtta osa linna puude kasvatamist puudutavatest aruteludest,” märkis McDonald.

Tegelikult on Affordable Care Act (taskukohase hoole akt) loonud 16 miljardi dollari suuruse ennetusfondi, mida kogukonnad saavad kasutada laiaulatuslike tervist toetavate initsiatiivide rahastamiseks, mille alla võib McDonaldi sõnul sobida ka linnadesse puude istutamine. Põhja-California suur kindlustusettevõte Kaiser Permanente teatas möödunud aastal, et teeb 2 miljoni dollari suuruse investeeringu Bay piirkonna madalapalgaliste inimeste kogukondade avalikesse parkidesse.

 

Eri ametkondade koostöö

Urbanistliku keskkonna roheluse rahastamisallikate mitmekesistamine ja puude istutamise terviseinvesteeringusse liigitamine võib olla hea moodus kaotada ka sotsio-ökonoomne tühimik parkidele ja rohelusele juurdepääsu osas. UC Berkeley 2013. aasta uuring leidis, et valgenahaliste inimestega võrreldes elavad mustanahalised 25% suurema tõenäosusega hõredamalt haljastusega kaetud ning seetõttu palju kuumemates linnaosades ning neil on kehvem juurdepääs rohelusele. Kuigi sellised algatused nagu New Yorgi Miljon Puud ehk Million Trees NYC on teinud tänuväärset tööd selleks, et tasakaalustada linnakeskkonda ja luua rohkem rohelisi piirkordi, istutatakse mõnes linnaosas puid vaid kogukonna enda palvel. McDonald märkis, et need, kellel on rohkem finantsilist ressurssi, annavad sisse rohkem taotlusi ja saavad oma projektidele rohkem rahastust.

Rohelisemate linnade loomine ei tohiks olla aga vaid tervishoiusektori pärusmaa. McDonaldi sõnul on äärmiselt oluline, et linnade metsandustalituse osakonnad integreeriksid puude istutamist ka tervishoiualaste kasuteguritega ja hakkaksid rohkem suhtlema linna tervishoiu- ning planeerimisosakondadega. Ja loomulikult, mida rohkem linnad töötavad välja erinevaid strateegiaid kliimamuutustega võitlemiseks, seda suurem roll on seal ka rohelisel keskkonnal.

 

Allikas: Fast Company

Foto: smart-magazine.com

 

Tõlkis Janne Ark

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6