Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) nõuab Keskkonnaministeeriumilt selgitusi, kes vastutab looduskaitseseaduse massilise rikkumise eest ja millised konkreetsed sammud on plaanis olukorra lahendamiseks astuda.

Õiguskantsleri hinnangul peab riik kindlustama looduskaitseseaduse täitmise ning pesitsevate metsalindude rahu tagamise. Ometi on majandusmetsadesse juba üle kümne aasta looduskaitseseaduse vastaseid lube väljastatud, võimaldades erametsaomanikel elusloodusele sobimatul ajal metsa raiuda.

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on avalikult selgitanud, et pesitsusaegsete raiete näol on tegemist metsalindude tahtliku häirimise ja nende pesade, munade ja tibude hävitamisega, mis omakorda läheb vastuollu looduskaitseseadusega. Sellegipoolest pole üldist kevadsuvist raierahu välja kuulutatud, ehkki keskkonnaministril on Metsaseadusega volitused selle kehtestamiseks 15. aprillist 15. juunini. Ornitoloogide hinnangul peab pesarahu vältama siiski vähemalt juuli lõpuni.

Ka Keskkonnaametil on võimalus metsateatisi automaatselt väljastavat süsteemi parandada, sest praegu antakse Metsaregistri kasutajale vaid kirjalik soovitus. See kutsub metsaomanikke tundlikul perioodil raiumist vältima, et seadusega mitte vastuollu minna. Paraku on soovituse kui sellise praktiline tähendus täpsustamata, mistõttu ei reageeri Keskkonnainspektsioon ka inimeste väljakutsetele, kes lindude pesitsusajal toimuvatest raietest teada annavad. Välja sõidetakse vaid looduskaitsealuse liigi või asulates toimuva häirimistegevuse pärast.

EMA hinnangul ei saa jätkuda olukord, kus Keskkonnaministeerium eelistab konkreetsete ettevõtjate huve seaduse täitmisele, kuna sellisel juhul eksitakse õigusriigi ja demokraatia aluste vastu. Kodanikuühenduse hinnangul pole Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, kes täidab hetkel ka RMK nõukogu esimehe kohuseid ning vastutab metsanduse arengukava MAK 2030 juhtrühma tasakaalustatud töö eest, suutnud seista talle riigi poolt seatud ülesannete kõrgusel. Tagatud pole erinevate huvirühmade võrdne kohtlemine seaduse ees.

Pidev probleem: asekantsler seisab läbipaistmatute erahuvide eest

Vaid loetud kuud tagasi avaldas Eesti Keskkonnaühenduste Koda nördimust ka MAK2030 juhtrühma ülesehituse pärast, kus metsa intensiivsema kasutuse pooldajad moodustavad selgelt suurema osa metsade sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste huvide kaitsjate ees. Marku Lambi otseseks töövaldkonnaks on eluslooduse teemavaldkond ja seega peaks asekantsler seisma metsaelanike huvide eest. Selle asemel allutakse aga seadusevastast tegevust soosivate ettevõtjate ja puidutöösturite survele, kes soovivad metsanduse arengukava otsustusprotsessis hoida selgelt enamushäälte positsiooni. Niimoodi tasalülitatakse igasugune erahuvisid ohustav sisend protsessis, seismaks eelkõige metsaomanike piiramatute võimaluste ja puidutööstusele toorme tagamise eest.

Eesti Metsa Abiks toetab ka Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja eilset pöördumist, sest lisaks looduskaitseseaduse rikkumisele vastutab Keskkonnaministeerium looduslike pühapaikade jätkuva hävitamise eest. Pöördumises avaldas Maavalla Koda nördimust ja leina 8.-9. juunil hävitatud Aburi hiiemetsa pärast. Muu hulgas juhiti avalikkuse tähelepanu asjaolule, et Keskkonnaministeerium müüs kinnistu, millel Aburi hiiemets asus, kaks aastat tagasi enampakkumisel K.M.E. Haldus OÜ-le (Eino Klement), kes tänavu seal ka lageraie teostas. Maavalla Koda küsib, miks müüs riik hiiemetsa ja lubas seal lageraiet, kes vastutab niisuguse tegevuse eest ja kas tegemist võib olla ametialase lohakusega.

Olukorra muudab veelgi nörritavamaks asjaolu, et ehkki 2018. aastal kanti Aburi hiis koos teiste teadaolevate pühapaikadega Maa-ameti kaardikihile, siis otsustas Keskkonnaministeerium pelletitööstuse Graanul Invest eestveol ja Muinsuskaitseameti heakskiidul pühapaikade kaardi Maa-ameti rakendusest maha võtta. Seetõttu sai maaomanik väita, et ta polnud isegi teadlik sellest, et tema maal asub hiiekoht. Müüja ehk riik lubas küll lageraiet, ent jättis täpsustamata paiga ajaloolise ja kultuurilise tähenduse. Kaardikihi maha võtmise ettekäändeks toodi ebatäpsused, ent ebatäpsusi leidub muudeski kaardikihtides.

Enne pühapaikade täieliku inventuuri lõpetamist võib kaitsta ka potentsiaalseid pühapaikasid, sest näiteid selle kohta, kus hiisi raiutakse, on küllalt, ning hiljem pühapaikasid enam taastada ei saa. Inventuur ise pole viibinud mitte spetsialistide, vaid Kultuuriministeeriumi teadliku passiivsuse tõttu, millele Eesti kultuuripärandi hoidjad on korduvalt tähelepanu juhtinud.

EMA hinnangul tekitab Keskkonnaministeeriumi juhtivametnike eksimine looduskaitseseaduse vastu, metsanduse arengukava protsessi tasakaalustamatus ja pühapaikade kui ainulaadse kultuuripärandi hävitada laskmine kahtlustuse pikaaegse ametialase lohakuse, süüdimatuse ja ehk isegi kuritahtluse kohta. Kodanikuühendus nõuab vastutajate kindlaks tegemist ning vastutusele võtmist riigi ja rahva ees.

Allikad: EMA pressiteade, lingid artikli sees

Foto: EMA

Toimetas Sander Soomaa