Olukord Venezuelas muutub järjest keerulisemaks

24. veebruar 2014 kell 10:40



Venezuelan President Nicolas Maduro attends a press conference at Miraflores Palace in CaracasSamal ajal kui meedia keskendub Ukraina meeleavaldustele, jätkuvad ka Venezuelas poliitiline ebastabiilsus ja massirahutused. Caracase, Valencia,  Maracaibo, San Cristobali ja Puerto Ordazi avalikel väljakutel on näha vastuseisudest tekkinud hävitustööd; Venezuela meeleavaldustel on surma saanud juba kaheksa ja vigastada 137 inimest. Vahistatud on rohkem kui 100 inimest.

 

Venezuelas 4. veebruaril alanud protestid on paisunud ning muutunud tõsiseks testiks sotsialistist riigipeale Nicolás Madurole, kes tuli võimule pärast Hugo Chaveze surma eelmisel aastal. Meeleavalduste keskne teema on endiselt riiki haaranud majandusprobleemid, kõrge inflatsioon ja tarbekaupade nappus.

Valitsusametnike sõnul on protestid tõkestatud, kuid pinge Venezuelas ning ka valitsusepoolsed repressioonid aina süvenevad. 19. veebruari õhtul nägi Venezuela meeleavalduste üht kõige karmimat päeva, kui julgeolekujõud pipragaasi ja kummikuulidega protestijad kogu riigis laiali ajasid. Valencia kesklinn oli protestijate tänavate blokeerimisest üleni leekides, meeleavaldused meenutasid kohalike sõnul rohkem sõda kui protestiaktsioone. Meediakajastus tegelike sündmuste kohta on jäänud kahjuks aga üsna piiratuks.

Inimesi arreteeritakse Venezuelas juba ainuüksi protestimise pärast ning kohalik Inimõigustega tegelev mittetulundusühing on esitanud tungiva palve uurimaks levinud teateid kinnipeetavate piinamisest. Kohalike sõnul ei ole enam tegemist pelgalt tänavarahutustega, vaid pigem riigi püüdega suruda maha ja terroriseerida oma oponente.

Opositsioon süüdistab valitsust inimestele protestimisõiguse keelamises ning demonstreerijate kontrollimiseks ja hirmutamiseks vägivalla suurendamises kasutades relvastatud miilitsat ja kuubalastest eritreeninguga “colectivosid”.

 

Ajakirjandust ja internetti piiratakse

Riiklik televisioon ja raadio ei kajasta poliitilisi rahutusi Venezuelas peaaegu üldse. Peale üliõpilastest protestijate surmade kajastamist sulgeti ka näiteks Columbias baseeruv telekanal NTN24. Opositsioonigrupid on pidanud uudiste saamiseks ja info jagamiseks toetuma sotsiaalmeediale, kuid ka sellele vastas valitsus Twitteris piltide blokeerimisega. Eelmise nädala jooksul on valitsus piiranud ka Facebooki, uudistelehekülgede ja mitmete teiste internetilehekülgede juurdepääsu. Väidetavalt võttis politsei protestijatelt ära ka telefonid. Valitsuse sõnul oli eesmärgiks “vägivaldse sisu” sihipärase eemaldamisega.

Internetiliikluse eksperdi Bill Woodcocki sõnul on Venezuelal võrreldes teiste riikidega üsnagi suur kontroll interneti üle. Tegemist ei ole esimese korraga kui sotsiaalsete rahutuste leevendamiseks kasutatakse internetitsensuuri. Iroonia seisneb siinkohal selles, et see strateegia ei toimi tegelikkuses kuigi hästi. Tavaliselt muutub selle peale rahvas veelgi vihasemaks. Protestijad leiavad alati ka viisi, kuidas tsensuurist mööda pääseda.

Venezuela puhul toob meedia piiramine kaasa loodetavasti ka suuremat meedia tähelepanu ning kaastunnet opositsiooni suhtes. Mida enam Maduro toimuvat varjata püüab, seda enam jääb maailmal mulje, et on mida varjata.

 

Venezuela ja USA keerulised suhted

Maduro on väitnud, et meeleavaldused on osa Washingtoni ja Colombia konservatiivse ekspresidendi Alvaro Uribe õhutatud riigipöördeplaanist, mida juhib vangistatud opositsiooniliider Leopoldo López. Venezuela ja USA omavahelised suhted ei ole kiita. Suursaadikuid ei ole vahetatud alates nende tagasikutsumisest 2010. aastal. Viimase aasta jooksul on Venezuelast välja saadetud kaheksa Ühendriikide diplomaati, kolm neist 16. veebruaril.

USA president Barack Obama ärgitas sel nädalal Venezuelat vabastama valitsusvastaste meeleavalduste käigus kinni peetud protestijaid ning tegelema oma rahva “seaduslike kaebustega”. Ühtlasi mõistis ta hukka vägivalla, mis on iseloomustanud pea kaks nädalat kestnud proteste president Maduro vasakpoolse valitsuse vastu.

Venezuela president Nicolas Maduro kutsus aga reedel Obamat üles alustama kahe riigi valitsuste vahel “kõrgetasemelist dialoogi” ja tegi ettepaneku saadiku nimetamiseks Washingtoni. Maduro avaldus tuli suure üllatusena, sest riikide suhted on viimasel ajal olnud kõike muud kui sõbralikud. Maduro on varasemalt süüdistanud USA konservatiive ja meediaorganisatsioone Venezuela valitsuse kukutamise plaanis.

Neljapäeval ähvardas Maduro “astuda samme” CNN-i vastu, kui see ei lõpeta vaenuliku info levitamist Venezuela kohta. Maduro sõnul ei suuda ta aktsepteerida Venezuela vastast  propagandasõda.

 

Allikad: BNS, The Guardian, Vice, BBC News, Caracas Chronicles

Loe ka: Revolution News

Fotod: Scanpix, aawsat.net

 

Toimetas Hendrik Mere