Ecuadori president: riiki peaks juhtima inimesed, mitte kapitalistlikud türannid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

22. veebruar 2013 kell 19:13



ecuador president

Julian Assange’ile poliitilise varjupaiga pakkumine Ecuadori saatkonnas Londonis tekitas eelmisel aastal palju meediakära. Intervjuus Russia Today portaalile seletab Ecuadori president Rafael Correa, milline on Ecuadori seisukoht kujunenud olukorra suhtes. Lisaks kommenteerib president USA välispoliitikat ning lahkab Ecuadori ja Ladina-Ameerika praeguseid probleeme.

 

President leiab, et olukorras, kus Assange’ile pakutud poliitiline varjupaik tekitas nii suure poleemika, kajastub Suurbritannia neokoloniaalne suhtumine ning ülbus. Teadupärast langesid nad isegi selleni, et ähvardasid kasutada jõudu, et Assange Ecuadori saatkonnast kätte saada, mis on aga vastuolus rahvusvahelise seadusega, mis tagab puutumatuse saatkonna territooriumil.

Correa selgitusel on olukorra lahendamine praegu Euroopa käes – Ecuadori eesmärk ei ole takistada Rootsi õigussüsteemi tööd. Ecuador ootab Briti ja Rootsi võimudelt lubadust, et Assange’ile võimaldatakse vaba liikumine ning teda ei anta välja kolmandatele osapooltele, st USA-le. Ecuador on pakkunud Rootsi võimudele välja lahenduse, et prokurör võib tulla saatkonda ning seal küsitleda Assange’i väidetava süüdistuse kohta.

Samas mainib president Correa, et Assange’ile ei ole ikka esitatud ametlikku süüdistust, mille alusel teda küsitlema peaks. Presidendi sõnul on ennekuulmatu see, et Ecuadorilt eeldatakse luba küsimist, seletusi või vabandusi selle kohta, et nad otsustasid poliitilist varjupaika pakkuda – see on iseseisva riigi õigus ning nad ei ole kohustatud seletusi andma.

 

Christina, Hugo, Morales ja Dilma tahavad parimat oma rahvale

Intervjuus küsitakse president Correalt, kas too plaanib võtta endale Ladina-Ameerika üldise liidrirolli, mida seni omistati Venezuela president Hugo Chavezile. Correa sõnul on see levinud valearusaam, et Ladina-Ameerika riikide presidendid konkureerivad omavahel liidripositsiooni suhtes. Argentina, Venezuela, Boliivia ja Brasiilia presidentide ühine eesmärk on eelkõige teenida oma rahvast. Tema sõnul on Ladina-Ameerikas toimumas ajalooline muutus, millega liigutakse suurema sotsiaalse võrdsuse ning inimesekeskse riigi poole ning presidentide esmane prioriteet on olla selle muutuse läbiviimisel abiks.

 

USA välispoliitika ei ole Obama juhtimise all üldse muutunud

President Correa kritiseerib oma intervjuus ka USA presidendi Barack Obama suutmatust tuua kaasa tõelist muutust USA välispoliitikas. “Nad räägivad inimõigustest, kuid samal ajal jätkavad vangide piinamist Guantanamos,” leiab Correa. Riikidel, kes toetavad USA poliitikat, võib olla juhiks kõige verisem diktaator, kuid niikaua, kuni see riik on USA poole peal, nimetatakse teda demokraatlikuks juhiks ning kutsutakse Washingtoni kõnesid pidama. Samas aga, kui mõni riigipea otsustab mitte toetada USA poliitikat, nimetatakse teda diktaatoriks ning süüdistatakse inimõiguste ning vabaduse – sealhulgas pressivabaduse – piiramises. Correa leiab, et selline topeltstandardite poliitika Ladina-Ameerika suunal peab lõppema.

 

Ladina-Ameerikas peab võim kuuluma rahvale

Ladina-Ameerika peamise probleemina näeb president seda, et aastaid on selle piirkonna valitsemisel domineerinud kitsas ring “eliiti”, kes hoiab endale kogu tehnoloogilise edu viljad. Nad eraldavad ennast eksklusiivsetesse elupiirkondadesse ning abielluvad omavahel, et jõujooned säiliksid samad. Selline eliit on aastaid Ladina-Ameerikas valitsenud ning piiranud ligipääsu võimule kõigist teistest sotsiaalsetest kihtidest.

Mees loodab, et käimasolevad protsessid muudavad seni kestnud jõudude vahekorda vastavalt avalikkuse huvile ning asetavad inimeste huvid kõrgemale kapitali huvidest. Võim riigis peab kuuluma rahvale, mitte pankadele, korrumpeerunud massimeediale, välisriikide huvidele või rahvusvahelisele bürokraatiale nagu IMF.

Correa leiab, et aastaid valitses olukord, kus “Ladina-Ameerika valitsused rääkisid hispaania keeles, kuid mõtlesid inglise keeles”, püüdes imiteerida valitsemisel võõrast eeskuju. Uus valitsus on rohkem inimestele lähemal ja nende moodi. Ecuadori esmane ülesanne on vaesuse vähendamine ning rikaste ja vaeste vahel laiuva vahe vähendamine.

Ladina-Ameerika on sotsiaalse ebavõrdsus osas maailma tipus. Ecuadoril on kiiresti kasvav majandus ja väike töötus, aga sotsiaalne ebavõrdsus ja vaesus on suur. On oluline, et riik jätkaks samal kursil ning arendaks sotsiaalset õiglust. Prioriteet on inimesed, mitte raha.

 

Presidendi viimane ametiaeg

See on presidendi viimane ametiaeg, mille järel ta on lubanud poliitikast täielikult taanduda. Tema sõnul on palju teisi, kes saavad riigi ülesehitamist jätkata. Oma plaanitavat taandumist põhjendab ta eelkõige pereeluga, öeldes, et tema pereelu konfidentsiaalsus kannatas kõvasti, kui ta valiti presidendiks. Samuti leiab ta, et pärast ametiaja lõppu poliitikasse jäädes oleks tema mõju uuele presidendile liiga suur ning see ei ole õige.

 

 

Allikad: Russia Today 1, Russia Today 2, Guardian, New York Times 

Pikemalt president Corrida seisukohtadest kuula Julian Assange’i intervjuust 2012. aastal.

 

 

Toimetas Katrin Suik