Hologrammide marss: Hispaanias protestiti inimõigusi piiravate seaduste vastu

13. aprill 2015 kell 17:01



16d80165-757a-4b41-9d48-08381a5f018d11. aprillil korraldas üle sajast organisatsioonist koosnev liikumine NoSomosDelito (tõlkes “Me pole kuritegevus“) maailma esimese hologrammide meeleavalduse. Projektsioonid marssisid Hispaanias juulist rakenduvate seaduste vastu, mis muu hulgas piiravad inimeste õigusi rahumeelseks kogunemiseks ning protestimiseks.

 

Eelmisel aastal võttis Hispaania valitsus vastu vastuolulise “kodanike ohutuse seaduse“, mis rakendub 1. juulil. Vaatamata oma nimele piirab see seadus kodanike vabadusi ning kriminaliseerib kodanikuõiguse protestida. NoSomosDelito sõnul ründavad nii kodanike ohutuse seadus, karistusseadustiku reform kui ka anti-terrori seadus inimeste põhiseaduslikke õigusi nagu sõna-, väljendus- ja kogunemisvabadus.

Aktivistid leiavad, et seaduse eesmärk pole mitte kodanikke kaitsta, vaid maha suruda üha elavnevat protestiliikumist ning karistada aktiviste, immigrante ja vaesemaid ühiskonnaliikmeid. Meeleavaldusi kutsub esile ka asjaolu, et uue seadusega ei karmistata karistusi korruptsiooni eest ega kõrgemate ühiskonnakihtide esindajatele. Liikumise sõnul on selline ebavõrdsus õigustamatu, arvestades seda, et praegu kannatavad kodanikud majanduskriisi tagajärgede all ning Hispaania on läbimas oma ajaloo üht skandaalsemat korruptsioonijuhtumit.

 

Rahvas kutsub seadust “suutropi-seaduseks”

Hologrammide marss korraldati protestimaks uute “suutropi-seaduste“ vastu, mis lubavad trahvida kuni 30 000 euroga parlamendi ees protestijaid, väljatõstmise vastu protestijaid ning politseinike pildistajaid või filmijaid. Lihtsalt avalikes kohtades kogunejaid saab karistada kuni 600-eurose trahviga. Ebaseaduslikuks muudetakse võimude loata kogunemine valitsushoonete, aga ka ülikoolide ja haiglate ees.  Uute seadustega võib trahvi tuua ka ebamääraselt sõnastatud “politseinikusse lugupidamatusega suhtumine“. Karistusseadustiku reformiga võimaldatakse ka vahistada ning vangistada kuni aastaks ajaks inimesi, kes levitavad protestisõnumeid või osutavad rahumeelset vastupanu. Volitusteta demonstratsioonide korraldajaid võidakse karistada kuni 600 000-eurose trahviga.

 

Hologrammidel on rohkem õigusi

Selle kõige valguses leidsid ürituse korraldajad, et uute seadustega on nende hologrammidel rohkem õigusi kui päris inimestel. Ühe protesti esindaja, Carlos Escano sõnul jääb kehtestavate piirangutega nende viimaseks võimaluseks protestida just hologrammidena. Marsis “osalejad“ said korraldajatele saata veebikaamera kaudu pildi oma näost, mis seejärel modelleeriti projektsioonideks, mida kuvati läbipaistvale raamistikule, luues kummituslikud marssijad. Meeleavalduses “osales“ üle kahe tuhande inimese üle maailma.

Aktsiooni korraldas grupp Holograms for Freedom (Hologrammid Vabaduse Nimel) ning sellega sooviti pöörata tähelepanu asjakohaste seaduste tegelikule sisule ning Hispaanias üha süvenevale inimõiguste ning protestide mahasurumisele. Lisaks soovitakse, et valitsus peataks kõnealuste seaduste jõustumise ning võimaldaks võtta vastu Rahvapartei kodanike turvalisuse kaitsmise seaduse.

Vastuoluliste seaduste vastu on sõna võtnud mitmed sotsiaalsed liikumised, inimõigusi jälgivad grupid, kodanikud, kohtunikud, prokurörid, juristid, opositsiooniparteid, Euroopa inimõiguste erivoliniku nõukogu ning ÜRO inimõiguste raporteerijad. Hispaanlastest toetab neid seadusi vaid 7% elanikest ning enamus kohalikke tunneb, et need on ebavajalikud ja et valitsus peaks ennekõike tegelema suuremate muredega nagu tervishoid, haridus, töötus, majanduskriis ning korruptsioon.

 

Vaata ka videot:

 

Allikad: The Independent, Mirror, Euronews, Russia Today

Foto: twitter.com

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.