USA erakoolide lõks: piiratud õpe elukestvaks rassimiseks

22. aprill 2013 kell 13:52



Photography for the Mystic Valley Charter Schools.

Charlotte Thomson Iserbyt on vabakutseline ajakirjanik ja poliitaktivist. 1980-ndatel töötas ta USA haridusministeeriumis, kust sai alguse tema elutöö, ning avastas, kuidas maksumaksjate raha kulutatakse ebatraditsioonilise koolivõrgustiku põlistamisele ja Ühendriikide ühiskonna uutmisele. Oma avastustest koostas Iserbyt raamatu „The Deliberate Dumbing Down of America“ („Ameerika tahtlik nõmestamine“). Tema isa ja vanaisa kuulusid salaseltsi Skull and Bones. Telegram avaldab refereeringu Charlotte Iserbyti artiklist „Charter school trap“ („Erakoolide lõks“).

 

„See on ime, kui pärast kooliharidust on inimesel veel uudishimu,“ on öelnud Albert Einstein. „Eriliselt kõnekaks muudab selle asjaolu see, et finantseerimine toimub USA maksumaksjate enese rahaga. Teisisõnu, ameeriklased ise, vabatahtlikult sillutavad teed uuele maailmakorrale, milles nende lapsed on muudetud nõdrameelseteks riigiaparaadist sõltuvateks orjadeks,“ on öelnud Samuel L. Blumenfeld.

Eraalgatuslike koolide* (edaspidi K-12 erikoolid) probleem ei puuduta mitte ainult haridussüsteemi. Küsimus seisneb selles, kas võetakse omaks kommunistlik valitsemissüsteem, kus otsuseid langetatakse määratud, mitte valitud ametnike poolt, või mitte. Määratud ametnikke ei ole võimalik valijatel/maksumaksjatel ametipostilt eemaldada. Tegemist on kui vähkkasvajaga. Kommunistliku printsiibi heakskiit, ka ainult haridussüsteemis, annab sellele vabad käed edasiseks levikuks nii osariiklikul kui ka föderaalsel tasandil. See on konstitutsiooni-põhiste vabaduste lõpp, meist saab totalitaarne riik, ütleb Iserbyt.

 

Inimressursi dressuur

Ühendriikide haridussüsteemi solkimine sai alguse 1934. aastal, kui Carnegie Corporation avaldas juhistega väljaande ühiskonnateadlastele. Väljaandes kutsuti üles Ühendriike loobuma vabaturumajandusest ja minema üle plaanimajandusele, mis olevat USA osalemiseks „uues maailmas“ või „uues korras“ hädavajalik.

Praeguse olukorra saab lühidalt kokku võtta järgmiselt: kui riik seisab intellektuaalse katastroofi äärel, ollakse nõus iga pakutava lahendusega. Kahjuks kannab vaimse sandistamise agenda vilja juba tänagi: ei mõisteta K-12 erikoolide tõelist eesmärki, milleks on inimressursi dressuur ehk kärbitud õpe eluaegseks rassimiseks, mitte iseseisva analüütilise mõtlemisvõime arendamine.

Selle artikli paremaks mõistmiseks võib võrrelda riigikorda kolmejalgse tooliga. Kui me murrame ühe jala, kukub kogu tool. Iserbyt püüb selle kujundi panna ka sõnadesse: algne USA konstitutsionaalne ideoloogia läbi haridusprisma on alljärgnev.

Esimene jalg. Vabaturumajanduse ideaaltingimustes on kõigil lastel võimalus saada standardne põhiharidus. Klassikaline haridussüsteem ei juhindu „koolist tööle“ põhimõttest. See annab lastele nn ABC-teadmised, loob eeldused vaba tahte tekkeks ja mõtlemisvõime arenguks.

Teine jalg. Kõik avalik-õigusliku sektori ametnikud peavad olema valitavad, korduvalt valitavad, mitte määratavad. Kui ametiisikute tööga rahul ei olda, on kodanikel võimalik nad ametist tagasi kutsuda.

Kolmas jalg. Klassikaline haridus loob eeldused vabale tahtele. Õpilaste peal ei tohi kasutada psühholoogilisi käitumist mõjutavaid tehnikaid, mida tehakse totalitaarsetes ühiskondades.

 

Kommunistlik ideoloogia

Charlotte Iserbyti uurimistööst selgub, et tänase USA tegevuskava eesmärgiks on seatud kommunistlik ideoloogia.

Esimene jalg. Vastavalt vajadusele, „viisaastakuplaanile“, dresseeritakse pavlovlikult vajalik hulk ehitajaid, arste, õpetajaid, teadlasi, kunstnikke jne. „Tellimused“ panevad paika valitsus/suurkorporatsioonid. Taolises ühiskonnas ei ole koolihindeid sellisel kujul, nagu me neid tunneme. Eksisteerib „stressivaba“ A, B, C, D, E, F hindamissüsteem. Lisaks kasutatakse ära infotehnoloogia võimalusi: väärtushinnanguid mõjutavaid lahendusi.

Teine jalg. Loomulikult tuleb saada lahti valimissüsteemist. Ametipostile saadakse määramise kaudu. Kodanikelt tuleb võtta võimalus ühiskondlikes protsessides kaasa rääkida.

Kolmas jalg. Inimkonda käsitletakse kui inimressurssi, mida tuleb Vene biheivioristi Ivan Pavlovi õpetuse järgi vormida. Toimub nn elukestev õpe. Vile ja kellukesed, karistus ja tasu on tuleviku ühiskonna lahutamatu osa. Säärane manipulatsioon toimub Ühendriikides juba tänagi. Näiteks jagab kogukonna-keskne politsei (COPS) regulaarselt medaleid kodanikele, kes on hakkama saanud mõne heateoga. Kas tegu väärib medalit, see jääb politsei otsustada.

„Pärast 35 aastat kestnud uurimistööd haridussüsteemist ja pärast ametit nõunikuna Ühendriikide haridusministeeriumis on mulle selge, mis on haridussüsteemis mäda. Mul on täielik ülevaade konspiratoorsetest jõududest, mistõttu on meie laste akadeemiliste testide tulemused pea kõige halvemad kogu maailmas. Kes nendest jõududest mööda vaatavad, teevad enesele ja kogu rahvusele karuteene. Palun öelge mulle, kuidas on võimalik, et me oleme viimase saja aasta jooksul kulutanud haridusele sadu miljardeid dollareid ja ometi näeme akadeemiliste testide tulemustes ainult taandarengut? Kas siin ei ole midagi valesti?“ küsib Stephen Bowen (2010).

Hiina vanasõna ütleb, et kui teha plaane üheks aastaks, tuleb kasvatada riisi. Kui teha plaane 20 aastaks, tuleb kasvatada puid. Kui teha plaane aastasadadeks, tuleb kasvatada mehi. Kui anname haridussüsteemi ebausaldusväärsetesse või isegi tundmatutesse kätesse, ei tea me kunagi, mis plaanid on käte omanikel… Plaane peame pidama ise.

*Ameerika Ühendriikides hakati 1990-ndatel propageerima eraalgatuslikke erikoole (inglise keeles charter school). Tegemist on eraalgatuslike alg- ja põhikoolidega, mille õppetöös juhindutakse ebatraditsioonilistest põhimõtetest ja mis toimivad riiklike koolidega paralleelselt. Eestis võib võrrelda neid Waldorf-koolidega.

 

Allikas: Charter school trap“ (1/2). Iserbyt, Charlotte. (2011). Newswithviews.com

Foto: rhodensblog.blogspot.com

 

 Toimetas Toomas Kask