Üldrelatiivsusteooria kehtib ka väga tugeva raskusjõu juures

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. aprill 2013 kell 9:02



 

Kui Albert Einstein tuli 1915. aastal välja üldrelatiivsusteooriaga, muutis see põhjalikult teaduslikku ettekujutust ajast, ruumist ja gravitatsioonist. Nii kummaline ja harjumatu, kui üldrelatiivsusteooria oma kõvera aegruumi ja selles levivate gravitatsioonilainetega ka tundus, seni on kõik vaatlused teooriat üksnes kinnitanud. Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm saanud esmakordselt kinnitust, et üldrelatiivsusteooria kehtib veelgi äärmuslikumates oludes kui seni eales vaadeldud, kirjutab ERR-i teadusportaal.

 

John Antoniadis Saksamaalt Bonnist Max Plancki Raadioastronoomiainstituudist ja ta kolleegid kirjeldavad ajakirjas Science, kuidas meist 7000 valgusaasta kaugusel tiirleb neutrontähe ümber valge kääbustäht. Neutrontäht on Päikesest kaks korda suurema massiga ja pöörleb ümber oma telje 25 korda sekundis. Valge kääbuse mass on Päikese omast viis korda väiksem. Ta tiirleb neutrontähele väga lähedal, nii et üheks tiiruks kulub vaid kaks ja pool tundi.

Neutrontähe ülisuur tihedus ja erakordselt suur mass ning valge kääbuse lähedus loovad olukorra, kus üldrelatiivsusteooria järgi peaks tekkima ja ilmaruumi laiali levima väga tugevaid gravitatsioonilaineid. Nii tugevaid, et koos nendega kandub minema nii suures koguses energiat, et valge kääbuse orbiit peaks peaaegu silmanähtava kiirusega neutrontähe ümber koomale tõmbuma.

Teadlased ongi kaksiksüsteemi nüüd alates 2011. aastast Tšiilis asuvast Euroopa Lõunaobservatooriumist hoolega jälginud ja on tõdenud, et valge kääbuse orbiidi raadius kahaneb tõepoolest just niisuguses tempos nagu üldrelatiivsusteooria ette näeb.

Varem on oletatud, et nii tugeva gravitatsioonivälja juures võiks hakata üldrelatiivsusteooriast juba kõrvalekaldeid esinema. Füüsikateoreetikutele pakuksid sellised kõrvalekalded põnevust, sest üldrelatiivsusteooria, nagu üldse ükski teooria, ei tarvitse olla teaduse lõplik sõna ning huvitav oleks aimu saada, milline veel üldisem teooria võiks seda edaspidi asendada. Aga praegu veel, tuleb tõdeda, üldrelatiivsusteooria võidukäik jätkub.

 

Allikas: ERR

Loe lisaks: Ars Technica

Pilt: Albert Einstein Site

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt