Soome väikeparteisid surutakse valimisvõitlusest kõrvale

12. veebruar 2014 kell 12:36



Antti_pesonen_ipuSoome avalik-õiguslik tele- ja ringhäälingukorporatsioon YLE otsustas tulevastel 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel mitte lubada televisiooni parteisid, kellel puuduvad kohad Soome parlamendis. Kohalikud opositsiooniparteid on vihased ja soovivad, et Soome pseudodemokraatia lõppeks.

 

Soome Iseseisvuspartei juht Antti Pesonen (fotol) sõnas, et tegemist on riigi õigusaktide eiramisega ning lisas, et YLE programm peaks ringhäälinguseaduse järgi funktsioneerima eelkõige demokraatiat toetavalt. Võrdne kohtlemine võrdsetes situatsioonides aga ongi demokraatia nurgakiviks. Kui teatud parteidele eetriaeg täielikult keelatakse, puudub valijatel võimalus võrrelda võimul olevate parteide eesmärke neile vastu astuvate parteide omadega.

YLE otsus ei ole vihastanud mitte ainult Soome Iseseisvusparteid, vaid ka teisi registreeritud opositsiooniparteisid. Opositsiooniparteide ja ringhäälingukorporatsiooni YLE vahel on lahing kestnud juba pikemat aega ning Pesoneni sõnul ei ole parteidel selle õigusküsimusega ka kuhugi pöörduda. Ka Terttu Savola, Soome vaeste partei Köyhien Asialla juht, arreteeriti politsei poolt, kui ta soovis osaleda YLE 2011. aasta valimistejärgsel teleülekandel.

 

YLE ei anna opositsiooniparteidele eetriaega

2011. aasta valimistega seoses Soomes inspektsiooni teinud Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo esitas YLE-le ametliku nõude anda kõikidele parteidele võrdselt eetriaega, kuid vaatamata sellele on YLE hoopis opositsiooniparteidelt eetriaja sootuks ära võtnud. YLE valimissaadete produtsent Jukka Niva kaitseb aga internetis puhkenud diskussioonis YLE vaatenurka sõnades, et palju pingutatakse hoopis internetinähtavuse nimel.

Endine Iseseisvuspartei sekretär Saku Mättö avas hiljuti ülemaailmse kodanikuühenduse Avaaz lehel petitsiooni, lootes sellega päästa Soome ummikseisust. Mättö usub, et registreeritud parteide näol, mis on tegutsenud juba 10–20 aastat,  ei ole tegemist pelgalt poliitiliste liikumistega ning need vääriksid seega kindlasti televisioonis eetriaega. Mättö lisas ka, et enamik valijaid jälgib traditsioonilisi meediakanaleid, eriti televisiooni. Poliitilise aktivistina kuulutas Mättö, et ta on tüdinud Soome pseudodemokraatiast ning tema ja ka kodanikud loodavad rahvusvahelise surve abile.

Viimase kolme aasta sündmustele viidates küsib Mättö, kuidas saab üldse rääkida õiglastest valimistest, kui rahvusringhääling ei anna mitte mingitki eetriaega opositsiooniparteidele. Ilma televisiooni eetriajata ei saa olla ka õiget demokraatiat. Kui see olukord jätkub, ei saa Soome valijad ka täit pilti kohalikest poliitilistest eesmärkidest. Riiklikult rahastatud tsensuur ei ole õige.

 

Uusi Suomi naeruvääristas Iseseisvuspartei juhti

Portaalis Uusi Suomi ilmunud artiklis kujutatakse Iseseisvuspartei esimeest Antti Pesoneni mehena, kes ei suuda avalikel esinemistel ennast kontrollida. Sotsiaalmeediasse ringlema lastud kirjutises öeldi, et  “neid väikeparteide närvilisi sõgedikke ei või ju isegi televisiooni lasta”.

Pesonen kommenteeris Verkkomediale, et Uusi Suomi artikkel oli üsna üllatav, aga samas on ta harjunud sellega, et peavoolumeedia artiklites, milles mainitakse Iseseisvusparteid, esineb tihti eksitavat teavet ja vigu. “Ükskord, kui üritasin oma partei seisukohti esitada, tutvustati mind lihtsalt kui üht põllumeest Lappajärvelt ja partei nime polnud üldse mainitud,” kirjeldab ta oma suhet meediaga.

Meediapöördumisele, milles tuntakse muret väikeparteide kõrvalejätmise pärast, on alla kirjutanud nii Pesonen kui ka partei aseesimees Jarmo Nevalainen. Verkkomedia avalikustas selle pöördumise, mis ei ole mingi “ühe mehe vihapurse”, nagu Uusi Suomi seda serveeris, vaid partei infomaterjal.

 

Allikad: PR Newswire, Sakun Blogi, Avaaz, Verkkomedia, Uusi Suomi

Foto: sakumatto.fi

 

Toimetas Hendrik Mere