Sõjaajaloolane: Pearl Harbour oli USA valitsuse salasepitsus

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. detsember 2013 kell 14:39



Douglas Dietrich7. detsembril andis Pearl Harbouri rünnaku aastapäeva puhul USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu USA sõjaajaloolane Douglas Dietrich, kes on töötanud kümme aastat USA kaitseministeeriumi teadusuuringute osakonna raamatukoguhoidjana Presidio sõjaväebaasis San Franciscos, kus üks tema põhiülesannetest oli dokumentide hävitamine 1991. aastal, kui Kuveidis algasid operatsioonid Desert Shield ja Desert Storm, teenis ta kohapeal USA mereväelasena.

 

Kütusemüügi lõpetamine Jaapanile

1930.–40. aastatel oli USA üks edukamaid riike maavaratehingutes. USA-st sai ka väheste maavaradega Jaapan 98% oma kütusest, mille müük aga lõpetati enne Teist maailmasõda. Jaapan ei teinud tol ajal saladust sellest, et tahtis saavutada majanduslikku kontrolli Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

1937. aastal alustas Jaapan sõda Hiinaga, rünnates Pekingit. President Franklin D. Roosevelt  kuulutas välja osalise embargo nafta, bensiini- ja metallivedudele Jaapanisse. Selle tühistamiseks pidi päikesetõusu maa kõik väed Hiinast ja Indohiinast välja tooma, kuid sellest keelduti. Jaapani sõjaväejuhatus hakkas vaatama Hollandi Indoneesias asuvate naftaväljade poole, kuid nende vahele jäid Filipiinid, kus asus USA B-17 hävitajate baas. Roosvelt sai teada jaapanlaste rünnakuplaanist ja käsutas väed Vaiksele ookeanile, kus ei oodatud Pearl Harbouri hävitamist. Seda peetakse üheks võimalikuks põhjuseks, kuid süvenedes USA majandusse, leiame ka teisigi huvitavaid nüansse.

pearl harbour

 

Suur Depressioon ja võimalikud variandid sellest väljumiseks

1933. aastal sai Ühendriikide presidendiks Franklin D. Roosevelt, kes ametisse astudes kaotas kodumaised kullastandardid. Seejärel kehtestati seadus, mis keelas kuldmüntide, kullakangide ja sertifikaatide varumise ning keelustas kulla omamise igale üksikisikule, ühistule või ettevõttele. Dollarist sai valuuta, mis ei põhinenud enam kullastandarditel. Rahatrükkimine hoogustus, proovimaks päästa USA-s Suurest Depressioonist, mille oli tekitanud pankurite kartell monopoli saamiseks.

Roosevelt

Franklin D. Roosevelt

 

Selle tulemusel elavnes katteta dollari kasutus üle kogu maailma ja selgus, miks kuld kokku korjati – nimelt ei soovinud valitsus inimeste ja tööstuse endi poolt loodavat iseseisva kulla baasil valuuta tekkimist. Nende soovituste taga oli Valge Maja ökonomist Lauchlin Bernard Currie, kes õhutas USA-d sõjale Suurest Depressioonist väljumiseks ja kes hiljem tunnistati Nõukogude Liidu spiooniks.

1935. aastal koostati plaan Kanada ründamiseks, kuna selle territoorium oli strateegilise tähtsusega majanduslikel ja poliitilistel kaalutlustel. Kaitseministeerium arvestas, et selleks peab Kongress eraldama 57 miljonit dollarit kolme lennuväebaasi ehitamiseks Kanada-USA piirile. Suure järvistu piirkonnas asuv lennuväli pidi olema maskeeritud tsiviillennuväljaks, eesmärgiga hoida kontrolli all Kanada tööstuslik süda Ontario poolsaarel. Toimus USA rahuaja suurim sõjaväeüksuste ümberpaigutamine, millega 36 000 sõjaväelast koondati Kanada lõunapiiri äärde ja jäeti veel 15 000 reservi. Ründamisel lubati kasutada mürkgaasi ja strateegiliselt pommitada Halifaxi piirkonda.

kanada  ründamine

 

Rünnaku vältimiseks võimaldas Inglismaa USA-le ligipääsu oopiumiärile Hiinas, mis oli sadu aastaid edukalt eksisteerinud tänu Hiina miljardilisele rahvaarvule. Dietrichi vanaisa teenis seal sõjaväes, kaitsmaks USA huve. Narkootikume veeti laiali lennukitega ja äri oli edukas, kuid sellele oli peatselt lõpp tulemas. Hiina tollases pealinnas Nankingis algasid 1937. aasta detsembris Nankingi veresaunana ajalukku läinud jõhkrad tapatalgud, mis viisid Pearl Harbouri pommitamiseni.

Nankingi veresauna algatas terrorirünnak, mis toimus samal ajal, kui peeti rahuläbirääkimisi Hiina Rahvavabariigi ja Jaapani vahel. Selle korraldamise taga oli Dietrichi sõnutsi USA kindral Evans F. Carlson, kelle eesmärk oli rahuläbirääkimiste nurjamine oopiumiäri edendamise nimel. Kui jaapanlased said aru, et rünnaku taga oli Inglismaa või USA, lasid nad põhja USS Panay sõjalaeva, mis viies ameeriklased ja jaapanlased kokkupõrkeni.

 

Eelnevalt kursis olemine “üllatusrünnakuga“

15. novembril 1941. aastal teatas staabiülem George Catlett Marshall (kes hiljem võitis Nobeli rahupreemia) salajasel kohtumisel Washingtoni korrespondentidega, et plaanib Jaapanit rünnata. Sellest teada saanud Jaapan alustas kolme rünnakulaine organiseerimist, millega tänu eelnevalt murtud salakoodidele olid kursis ka ameeriklased. Kuna USA laevastik merel oli toimuvast teadlik, uputas sõjalaev USS Ward jaapanlaste allveelaeva Pearl Harbouri läheduses tund enne rünnakut – tehes esimese käigu. Seejärel toimusid jaapanlaste rünnakulained, milles selgus, et USA laevad olid sadamas ankurdatud ja külgepidi kokku aheldatud. Laevadel olid valdavalt noored ja kogenematud madrused, kellele oli eelnevalt korraldatud suur pidustus. See aga oli osa USA valitsuse plaanist, et jätta mulje üllatusrünnakust, mis võimaldaks algatada sõja Jaapaniga.

pearl harbour  rünnak

USA sisenemine Teise maailmasõtta hukkunud madruste arvelt 1941. aastal kõrvaldas viimased Suure Depressiooni nähud ja töötuse määr langes alla 10%. Sõjatööstus lõi õitsele ja valitsus kulutas 350 miljardit dollarit sõdimisele ning pikk ja ulatuslik sõda kahekordistas majanduskasvu määra.

 

Kuula saadet siit.

Douglas Dietrichi koduleht www.douglasdietrich.com

Fotod: nighttalker.com, strangemilitary.com, upload.wikimedia.org, tarpley.net, media-cache-ec0.pinimg.com, i.dailymail.co.uk

 

Toimetas Laur Raudsoo