Ülevaade: Eesti Ekspress eksitab lugejat Covid-19 ravi teemal

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. juuli 2021 kell 15:06



“On kurb ja ohtlik, et Eesti Ekspress on avaldanud kallutatud artikli, mis halvustab ohutut ja tõhusat ravimit ning seda soovitavaid arste ja teadlasi. Kahjuks on valdav osa uurivast ajakirjandusest pandeemia teemal pillid kokku pakkinud juba enam kui aasta tagasi. Ajakirjanduse eesmärk pole leida tõde vaid midagigi, mis toetaks usku ametkondlikku narratiivi,” leiab molekulaarbioloog Kaari Saarma Eesti Ekspressi ivermektiini käsitlevat lugu kommenteerides.

Ka Wall Street Journal avaldas hiljuti artikli ivermektiini kohta, küsides “Miks ründab FDA ohutut ja tõhusat ravimit?”. Allolev Saarma põhjalik vastulause ilmus algselt Objektiivis ja toimetuse loal nüüd ka Telegramis.

 

Eesti Ekspress (EE) avaldas 20.07.21 oma ajaloo esimese artikli ivermektiinist. Ravimist, mis on olnud kuum teema pandeemia ajal enam kui aasta. Juba EE artikli pealkiri loob äärmiselt eksitava häälestuse – ivermektiini võtvat tõsiselt vaid tõsiusksed. Ülejäänutele olevat ivermektiin veider kinnisidee (1).

Tegelikult on olukord vastupidine – ivermektiini teemat on sügavuti võimalik mõista vaid väga põhjaliku ja ajamahuka teaduspõhise süvenemise järel. Nii nagu seda on teinud Briti ivermektiini ekspertkomisjon (BIRD) eesotsas Tess Lawrie‘ga. BIRD ekspertkomisjon koos 60 teadlase ja arstiga avaldas veebruaris 2021 soovituse kasutada ivermektiini Covid-19 ravis ja ennetuses (2).

„Tõsiusksed” on EE hinnangul ilmselt ka Jaapani teadlased, kes juba märtsis kutsusid üles viivitamatult kasutama ivermektiini Covid-19 ravis (3). Nende hulgas on Satoshi Õmura, kes sai ivermektiini eest Nobeli preemia. Sama diagnoosi alla käivad vistiti ka ekspertkomisjonid muudes riikides, kes on pärast põhjalikku süvenemist ivermektiini soovitanud. Ning 1500 Prantsuse arsti, kes saatsid ühispöördumise terviseministrile nõudes ivermektiinile erakorralist kasutusluba Covid-19 ravis, et olla võimelised täitma Hippokratese vannet (4). Ja ilmselt ka 26 riigi arstid, kes on pandeemia ajal ravimit edukalt kasutanud. Nende hulgas Tšehhi ja Slovakkia arstid. Ning andmeanalüütikud, kes on dokumenteerinud kõikjal maailmas sama ilmingut pärast ivermektiini laialdast kasutuselevõttu – suremus ja haiglaravi vajadus langeb drastiliselt.

Kõnekas on ajahetk, mil Eesti Ekspress otsustas ivermektiini teemasse esmakordselt puutuda. See ei olnud aprillis 2020, mil sai avalikus ivermektiini tugev toime SARS-CoV2 vastu in vitro, ega detsembris 2020, mil selgus, et ivermektiin on tõhus nii haiguse ravis kui ka ennetuses, ega ka mais 2021, mil USA Front Line COVID-19 Critical Care Alliance (FLCCC) avaldas ivermektiinipõhise pika covidi ravijuhendi. Ja ammugi mitte juunis 2021, mil avaldati süstemaatiline ülevaade, mis on teaduses kõrgeima kvaliteediga tõendusmaterjal ja mis kinnitas, et ivermektiin vähendab suremust 62% ning on nakatumise ennetuses 85% efektiivsusega (5). Eeldusel, et meditsiin on teaduspõhine, peaks süstemaatilise ülevaate ilmumise järel terviseametkonnad ivermektiini ametlikult soovitama; eriti olukorras, kus spetsiifiline ravi puudub. Ka Eestis. Ent kahjuks pole seda juhtunud. Ja kahjuks EE ei küsi, miks?

EE-d inspireeris hoopis üks eelretsenseerimata Egiptuse uuring, mille puhul võib tegu olla pettusega, ent mille lahendamine on veel pooleli. On tõsi, et üks kontrollgrupiga uuring 60-st on osutunud ebausaldusväärseks. Aga oletada, et ühe uuringu kadumine tühistab kogu ivermektiini uuringutoe, on naiivne ja ekslik. EE ei pidanud vajalikuks kajastada, et BIRD ja FLCCC on avaldanud ametliku ühisvastuse, milles kinnitavad, et Egiptuse uuringu väljajätmine metaanalüüsist ei muuda lõppjäreldust: ivermektiini on tõhus nii ravis kui ennetuses (6). Samuti jääb mainimata, et ivermektiiniga on läbi viidud 101 uuringut, millest juba 67 on eelretsenseeritud. See viitaks pigem teadusele kui usule.



EE poolt mainitud epidemioloog Gideon M-K teeb oma kirjutises kahjuks väga eksitavaid järeldusi (7). Näiteks usub ta, et üks uuring suudab pea peale keerata terve aasta pikkuse uuringutoe, riikide päriselu kogemused ning kümnete tuhandete arstide edu ivermektiiniga. Lisaks on ta valmis ootama muuhulgas Principle’i uuringu tulemusi, mis kehva suunitluse tõttu ei saa midagi adekvaatset näidata. Principle’i uuringu kohta saab täpsemalt lugeda minu varasemast artiklist (8).

 

Võltsitud teadus

Egiptuse uuringu võimalik võltsing on kahtlemata kahetsusväärne ja on oluline, et sellele meedias tähelepanu pööratakse. Ent tegemist pole sugugi ainukese või olulisima võltsitud uuringuga pandeemia jooksul. Kuigi Guardiani artikkel, mille sisu EE on suures osas oma veergudele kopeerinud, kasutab pealkirjas omadussõna “huge”, pole kindlasti tegemist hiigelsuure uuringuga, sest selles osales vaid 400 Covid-19 haiget ja 200 lähikonktaktset. Hiigelsuur oli hoopis mullu mais ajakirjas Lancet ilmunud võltsitud uuring enam kui 96 000 patsiendiga, mille abil hüdroksüklorokviin (HCQ) lavastati ohtlikuks ja ebatõhusaks ravimiks. Artikli tagasivõtmine ei saanud meedias sugugi nii palju tähelepanu kui sai artikli ilmumine, olgugi et tegemist oli erakordse juhtumiga ühe mainekaima meditsiiniväljaande ajaloos (9).

Võltsitud uuring põrmustas mullu HCQ kasutamise Covid-19 ravis paljudes riikides, põhjustades hinnanguliselt üle miljoni inimese asjatu surma. Uuringud kinnitavad, et HCQ on tõhus ravim haiguse algfaasis, vähendades nii haiglaravi vajadust kui ka suremust. Näiteks Iraani uuringus, milles osales 28 759 patsienti, vähendas HCQ suremust 73% järgneva 6 kuu jooksul (10). EE ei pidanud vajalikuks kajastada HCQ võltsartikli tagasivõtmist mullu, ega mainida ka nüüd kurikuulsale Surgisphere’i andmebaasile pühendatud peatükis, et HCQ valeandmed olid pärit just sealt.

Ehkki president Donald Trumpil võis olla roll HCQ mainekaotuses, pole see kindlasti ainus põhjus. Pandeemia ajal on süstemaatiliselt varjatud ja tsenseeritud pea kõiki ravivahendeid, millest haiguse varajases faasis abi on: HCQ-d, ivermektiini, budesoniidi, fluvoksamiini, favipiraviiri ja isegi D-vitamiini. Tänu tsensuurile ja faktikontrollile, mis hiljuti liigitas valeks ja vandenõuteooriaks ka viiruse võimaliku pärinemise Wuhani laborist, on adekvaatse info leidmine raske. Ivermektiini teadusinfo ja teaduskonverentside sisu on tembeldatud valeinformatsiooniks. Aastate 2020-21 kontekstis on aus teadus salatud ja tabu. „Uue normaalsuse” kiuste on jätkavad paljud teadlased siiski tööd. Nii on Soome teadlased arendamas ninaspreid, mille koostises on lisaks aprotiniinile suisa kaks põlatud ravimit korraga: ivermektiin ja HCQ (11).

 

Ohutus pole oluline?

Tähelepanuväärne on see, et EE avaldas ivermektiinist oma esimese artikli, ent jättis mainimata olulisima: ravim on OHUTU. Sellega, et ivermektiin on märkimisväärselt ohutu ravim, nõustuvad ka ivermektiini ravimõju suhtes skeptiliselt meelestatud arstid ja teadlased. Üle 500 uuringu ülevaade leidis, et kõrvaltoimeid esines harva ning need olid kerged või mõõdukad (12). Just tänu sellele, et ravimi manustamisest ei saa patsiendile olla kahju, võeti ravim kasutusele mitmel pool ühegi uuringuta juba enam kui aasta tagasi. Tänasel päeval on tänu arstide koostööle olemas detailsed ravijuhised Covid-19 eri faasidele. FLCCC on koostanud toimivad ivermektiinipõhised ravijuhendid profülaktikale, varajasele ravile, haiglaravile ja pika covidi ravile (13). Ka teatud vaktsiinitüsistuste ravis on sageli abi pika covidi ravijuhendist. FLCCC ravijuhenditest EE artiklis juttu pole, ega ka rahvusvahelisest ivermektiini konverentsist, mis toimus aprillis (14).

EE väidab eksitavalt kohe loo pealkirja all, et ivermektiini soovitavad COVID-19 ravis „Suure Farmaatsia” suhtes skeptilised inimesed. Tegelikult soovitavad ivermektiini kõik arstid, kes on seda Covid-19 ravis reaalselt kasutanud ning teadlased, kes on teemasse põhjalikult süvenenud. On selge, et üha kasvav osa arstidest ja teadlastest suhtub kriitiliselt peavoolu narratiivi. Ivermektiini kasutavaid arste ühendab siiski soov aidata oma patsiente, mitte skeptilisus Big Pharma suhtes.

Vaktsiinide asemel või nendele lisaks ivermektiini ennetusena soovitavad arstid pole vaktsiinivastased. Pigem on nad hästi kursis faktidega teadmaks, et vähemalt nakatumise ennetamises jäid vaktsiinid hätta Delta tüve puhul nii Iisraelis kui Ühendkuningriigis. Enamikud ivermektiini eest võitlevad arstid on ise vaktsineeritud ning ka oma patsientuurist riskigrupi vaktsineerinud. On tõsi, et Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimete erakordselt murettekitav statistika on teinud arstid ettevaatlikuks ning üha ebaeetilisem propaganda pole seda ettevaatlikkust vähendanud. Vaktsiinide ja ivermektiini vastandamine on vastutustundetu. Mõlemaid on vaja. Nii nagu autos on lisaks turvavööle vaja ka pidureid. Aga ohutus eelkõige.

 

Ivermektiin kui anekdoot või hoopis päästerõngas

Ivermektiini suhtes kriitilised arstid väidavad tavaliselt, et ivermektiini uuringutugi on anekdootlik või naeruväärne. Tõsi, uuringud on enamjaolt väiksed, sest arstid on teinud neid oma väikse eelarvega, kuna ravimifirmad ja WHO on rahastanud muid projekte. Suured randomiseeritud kliinilised uuringud (RCT-d) on rahaliselt jõukohased peamiselt ravimitsunftile ja nende roll rahva tervise edendamises on üha suurema küsimärgiga. Suured RCT-uuringud on omamoodi puuriks arsti ja patsiendi jaoks – ilma nendeta ei saa ravimitele ametlikku heakskiitu, aga neid korraldatakse eeskätt uutele ravimitele, mis toovad kasumit, ent mille ohutusandmed on vanemate ravimitega võrreldes lühiajalised. Korralikke uuringuid on kindlasti vaja, et eristada ravimõju usust. Ent päriselu kogemus on alati olulisem kui uuring. Kui ivermektiini puhul aitab ainult usk, siis miks ei tööta see remdesiviiri puhul? Remdesiviiri lootusrikkalt kasutanud arstid loobuvad sellest üksteise järel.

Anekdootlik on hoopis see, et WHO pole korraldanud ivermektiiniga ühtegi uuringut, ent refereerib Mercki konfliktsetest huvidest läbiimbunud avaldust teadusliku tõena. Mercki eksitava avalduse kohaselt ivermektiini ravimõju kohta Covid-19 ravis pole veenvaid tõendeid ning ravimi kasutamine võib olla ohtlik väljaspool kinnitatud doose teiste haiguste raviks (15). Sealjuures eirates fakti, et ravimit kasutatakse Covid-19 puhul sarnastel doosidel kui parasiidiravis ning isegi 10 korda kõrgemad doosid on hästi talutavad (16). Ilmselt Merck ei taha selle avaldusega siiski öelda seda, et müües 3,5 miljardit doosi ivermektiini on nad aastakümnete jooksul inimeste elu süstemaatiliselt ohtu seadnud. Pigem on avalduse taga rahalised põhjused (17).

Mercki patent on aegunud ja turuosa on kõigest 5% maailmas toodetavast ivermektiinist. Ilmselgelt pole Merckil enam kasulik müüa ravimit, mida näiteks Indias ja Mehhikos toodab mitu ettevõtet ja mille hind apteegis on 4 eurot. Huvide konflikti on raske mitte märgata, sest loetud päevad pärast eksitavat avaldust sai Merck USA valitsuselt 356 miljonit dollarit uue viirusvastase ravimi – molnupiraviiri – arendamiseks. Uus ravim annab võimaluse teenida tuhandeid dollareid ravikuuri pealt. Kas ivermektiin oli vaja uue ravimi turuletoomiseks jalust saada? Uuele ravimile on keeruline saada erakorralist müügiluba, kui turul on juba tõhus ja ohutu ravim. Juunis andis Joe Bideni administratsioon 1,2 miljardid dollarit maksumaksja raha 1,7 miljoni molnupiraviiri doosi hankimiseks (18). Kui uus ravim ei näita uuringutes piisavat efektiivsust, pole vaja raha tagasi maksta.

FLCCC lükkas ümber Mercki eksitavad väited ivermektiini kohta teadusuuringutele tuginedes 07.02.21 (19).

 

Ülemaailmne Ivermektiini Päev 24.07.21

Enamikes riikides on arstid võidelnud ivermektiini kasutamise eest juba kuid. Arstid ja teadlased tähistasid 24.07.21 Ülemaailset Ivermektiini Päeva paljudes riikides konverentside ja videoloengutega, et aidata kaasa pandeemia lõppemisele (20), (21) . Lisaks toimusid ivermektiini toetuseks meeleavaldused üle terve maailma.

Märtsi keskel saatsin arstidele ja ametnikele oma uurimustöö optimistlikult lootes, et tõhusad ravimid võetakse kasutusele ning Eesti saab väikse ja innovaatilise riigina olla teistele eeskujuks, kuidas kriisist kiirelt ja valutult väljuda. Oli ju piirangute kehtestamisel Eesti suutnud jääda paljude riikidega võrreldes mõistlikuks. Ent ma ei teadnud, kui autoriteedipõhine on meditsiin. Eestis on palju arste, kes on kursis ivermektiini teemaga ning kes on valmis koheselt ravimit kasutama hakkama, kui vaid selleks roheline tuli antakse. Aga süsteem on julm. Teisitimõtlevad kaotavad töö ning võimaluse aidata patsiente. Sellepärast vaikus. Aga see on tormieelne vaikus. Oma peaga mõtlevad ja patsiendi tervise huvides tegutsevad arstid vajavad riiklikku kaitset tsunfti repressioonide eest.

Mitmed meedias esinevad arstid töötavad ivermektiini vastu, refereerides uuringutest vaid neid üksikuid, kus ivermektiini mõju pole olnud statistiliselt märgatav, pööramata tähelepanu probleemidele nende uuringute suunitluses ja läbiviisimises. Sealjuures ignoreerivad nad kogu muud uuringutuge ja kolleegide kogemusi mujal maailmas. Egiptuse ilmselt võltsitud uuring oli neile kui rõõmusõnum. Jääb mulje, nagu loodaks need arstid, et ivermektiin ei tööta. Miks küll? Kuivõrd tegu on farmakopeöa ühe ohutuima ravimiga, mida kasutatakse Covid-19 ravis parasiidiraviga sarnastel doositel, siis jääb arusaamatuks, mille eest inimesi kaitstakse? Kahjuks ei ole vastused käeolevas pandeemias loogilised ega teaduspõhised.

Küsisin hiljuti sotsiaalmeedias ühelt ivermektiini vastu töötavalt arstilt järgmise küsimuse: “Kui teie lähedane on uppumas ja teil on võimalus visata päästerõngas, mis on küll bürokraatilise eksituse tõttu jäänud ametliku sertifikaadita, ent ilmselgelt hõljub vee peal… Kas viskate selle, et päästa lähedast uppumast, või krimpsutate kaldal nina ja laiutate käsi, et ilma sertifikaadita pole sellist rõngast paslik kasutada?”

 

“Ajakirjanik” ei vaevunud isegi helistama

“Saarma kirjutab, et on saanud oma hariduse molekulaarbioloogia alal, kuid Eesti teaduse infosüsteem teda ei tunne”, seisab EE artiklis. Ajakirjanik Indrek Lepik arvab vist, et teadust väljaspool Eesti riigipiire ei eksisteeri. Võib-olla on see eksiarvamus pärit nõukogude ajast. Siis oligi kõik välismaine ametlikult paha, ega sobitunud propagandaideoloogiaga kokku.

Kaasaegne ajakirjanik võiks osata kasutada Pubmedi ning muid moodsaid vahendeid, et teada saada ka Soome riigi piirides toimunud teadusest. Või kirjutada, et küsida, kuidas asjad päriselt on. Halvustavalt “keegi” Kaari Saarma on tegelikkuses sõltumatu teadlane, kes on ainsana Eestis avaldanud kaks põhjalikku artiklit ivermektiinist, koostanud pika artikli maha vaikitud Covid-19 ravimitest ning lisaks varustanud arstkonda ajakohase infoga. See, et ma pole hetkel Eestis ühegi teadusasutuse palgal, annabki mulle võimaluse teha tööd sõltumatult ja ausalt.

Kokkuvõttes on kurb ja ohtlik, et mainekas Eesti väljaanne on laskunud ilmuda nii kallutatud artiklil, mis otseselt halvustab ohutut ja tõhusat ravimit ning seda soovitavaid arste ja teadlasi. Kahjuks on valdav osa uurivast ajakirjandusest pandeemia teemal pillid kokku pakkinud juba enam kui aasta tagasi. Ajakirjanduse eesmärk pole leida tõde, vaid midagigi, mis toetaks usku ametkondlikku narratiivi. Kuidas muidu on igapäevaselt võimalik rääkida terviseteemadel rääkimata tegelikult tervisest.

 

Kaari Saarma

 

Allikas: Objektiiv

NB! Paljud Telegrami lugejad on meile kirjutanud ja küsinud: “Kust saada Ivermektiini?” – sellest on kirjutatud näiteks siin.

Foto: HJBC / Adobe Stock



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt