Tõhusad koroonaravimid on ju olemas, miks neid ei kasutata?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

8. märts 2021 kell 11:14



Samal ajal, kui kõikjalt kostab meeleheitlikku vaktsiini-promo, on hästi teada, et mitmed turvalised ja aastakümneid kasutatud ravimid töötavad viiruse vastu ülitõhusalt. Integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav teeb põhjaliku ülevaate ravimitest, mille tõhusus on uuringutega tõestatud ka koroona ravimisel. Miks neid siis ei kasutata, ja veelgi enam, miks püütakse nende mõju eitada ja nende olemasolu avalikkuse eest varjata?

 

Ortopeediline kirurg ja vananemisvastase meditsiini ekspert dr Lee Merrit kirjutab oma  2020. septembris avaldatud artiklis „Viirushaiguste ravi – kas tõde on aastakümneid varjatud?“, et ta oli vapustatud, kui avastas koroonakriisi puhkedes, kui palju on  teaduskirjanduses viiteid tõhusate  viirusevastaste ravimite kohta.  Tema sõnul lõpetavad arstid USA-s meditsiinikooli teadmisega,  et antiviraalseid ravimeid pole olemas ning ainus võimalus viirushaigustega võidelda on vaktsineerimine. Konsulteerides oma nooremate ja vanemate kolleegidega ning akadeemilise meditsiini taustaga tuttavatega selgus, et keegi polnud õieti midagi kuulnud  lüsosomotroopsetest ainetest (s.h klorokviinist), mis tõhusalt  viiruste replikatsiooni pärsivad.  Ometi leidis dr Merrit teemat uurides vaid mõne tunniga  kümnete kaupa teadusuuringud, mis keskenduvad häid tulemusi andnud antiviraalsetele ühenditele.

Nii näiteks selgus 2005. aastal avaldatud uuringus, et tuntud malaariaravim hüdroksüklorokviin pärsib väga efektiivselt  2003. aastal möllanud SARS-i ehk  SARS-CoV-1 viirust. Teatavasti on praegu leviv viirus SARS- CoV-2  SARS-iga lausa 78% geneetiliselt  identne. Palju tõendusmaterjali võib leida ka laialt kasutatava antibiootikumi asitromütsiini tõhusa viirustevastase toime kohta. Niisiis oleks äärmiselt loogiline kasutada neid ravimeid ka praegu leviva SARS-CoV-2 viiruse raviks. Jah? Ei?

 

Hüdroksüklorokviin

Juba 2020. a märtsis ja aprillis jõudsidki laiema üldsuse ette prantsuse mikrobioloogi ja nakkushaiguste arsti dr Didier Raoulti uuringud hüdroksüklorokviini ja asitromütsiini kombinatsioonist. mille piisavalt varajase kasutuselevõtu korral  kaob viirus nagu kevadine lumi. Mais  avaldas dr Didier Raoult järjekordse teadustöö, mis võtab kokku tema 1061 patsiendi  märkimisväärselt head ravitulemused.

Kiirelt hakkas  kuulsust koguma  ka USA-s tegutseva arsti dr Vladimir Zelenko protokoll, kuhu kuulub lisaks eelmainitud ravimitele ka tsink. Protokolli efektiivsuse kohta räägivad imelugusid nii arstid kui patsiendid  üle kogu maailma.  Dr Zelenko poolt 2020. aasta detsembris avaldatud teadusuuringust selgub,  et kui  kasutada kõrge riskiga patsientide puhul eelnimetatud ravimkombinatsiooni aegsasti, st teha seda viie päeva jooksul viirussümptomite ilmnemisest, väheneks  vajadus inimeste hospidaliseerimise järele tervelt 84% (!) võrra.



22. mail 2020 avaldas tunnustatud meditsiiniajakiri The Lancet aga teadusuuringu, mis annab selgelt teada, et hüdroksüklorokviin ei ole koroonaravimina ei efektiivne ega turvaline.  Uuring jõuab pöörase kiiruga kõikidesse peavoolu-uudistesse ja põhjustab maailmas suure vastukaja.  Paljud arstid ja haiglad lõpetavad uuringu andmetest lähtudes hüdroksüklorokviini kasutamise. Mitmed arstid, kes  jätkavad seoses väga heade ravitulemustega oma patsientidel  hüdroksüklorokviini kasutamist, kaotavad töö. Arvukad haiglad võitlevad kategooriliselt HCQ kasutamise vastu koroonaviiruse raviks.

Pelgalt mõni nädal hiljem on nii The Lancet kui the BMJ sunnitud antud uuringu aga suure häbiga tagasi kutsuma, sest teadustöö on sattunud rahvusvahelise teadlaskonna jõulise kriitika alla. Selgub, et uuringus on kasutanud  fabritseeritud andmeid ning teaduse pähe esitatu on ka igas muus mõttes kaugel kvaliteetsest teadusest. Praeguseks on valeandmeid esitanud võltsuuring otsingumootoris nii ära peidetud, et selle leidmiseks tuleb vaeva näha. Ometi jätkub rahvusvaheline poriloopimine hüdroksüklorokviini suunal.

 

Miks sõditakse efektiivse ravim vastu?

2020. aasta juulikuus tegi praeguseks sadu USA arste koondav ühendus America’s Frontline Doctors eesotsas dr Simone Goldiga videoüleskutse, kus muu hulgas räägiti ka hüdroksüklorokviini tõhusast mõjust koroonapatsientidel. Video sai loetud tundidega miljoneid vaatamisi üle kogu maailma, kuid eemaldati seejärel äkki kõikvõimalikelt populaarsetelt meediaplatvormidelt, ka Youtube’ist ja Twitterist.

Tekib küsimus, miks? Rääkijateks olid ju eesliini arstid ja igapäevaselt koroonahaigetega tegelevad praktikud, kelle tervenenud patsientide edust oleks võinud innustust ja jõudu saada kogu maailma arstid, seda enam, et inimesed surid haiglates “õige ravimi”  puudumise tõttu sadade kaupa. Teadaolevalt kaotas haiglates ventilaatorite külge aheldatult elu lausa kümnest inimesest üheksa. Alles mitmeid kuid hiljem andis CDC avalikult teada, et ventilaatorid ei pruugi olla kõige efektiivsem  moodus koroonapatsientide ravimisel.

Postimehele antud intervjuus vastab ülemarst Peep Talving ajakirjanikule, kes küsib võimalike Covid-19 puhul tõhusalt  toimivate ravimite kohta nii: “Algul loodeti kasu malaariaravimist hüdroksüklorokviinist, aga see ei õigustanud ennast ja võeti ravijuhistest välja.”  Sellest võib järeldada, et ka eestlastele ei võimaldatud ravimit, mille positiivse mõju kohta on väga palju uuringuid ja tagasisidet.

Yale’i ülikooli professor dr Harvey Risch ütleb intervjuus, et talle jääb täiesti mõistetamatuks, miks sõditakse efektiivse ravimi vastu, mille antiviraalne toime  on ümberlükkamatult ära kirjeldatud enam kui poolesajas teadusuuringus. Tegu on väga hea turvalisusprofiiliga  ravimiga, mis on kasutusel olnud juba ca 65 aastat ja mida kasutatakse malaaria kõrval ka autoimmuunhaiguste  (e.g. luupus, reumatoidartriit jms)  raviks. Ravimi maksumus on märkimisväärselt madal.

Aafrika riikides (nt Nigeeria ja Senegal), kus hüdroksüklorokviin on kergelt kättesaadav ja laialt kasutatav on  suremus koroonaviirusesse  enam kui kolmveerandi võrra väiksem kui riikides, kus seda ravimit ei kasutata.  Riikides, kus hüdroksüklorokviin on  apteekides vabamüügis, kasutavad inimesed  seda  kuuldavasti iseenesestmõistetavalt  nii malaaria kui ka koroonasümptomite puhul.

 

Ivermektiin

Järjest häälekamalt kostus üle maailma edulugusid ka ivermektiini kohta. 2020. aasta märtsis avaldati  Austraalias Monashi  Ülikoolis teadustöö, millest selgus, et pelgalt üks doos ivermektiini elimineerib viiruse in vitro 48 tunni jooksul.  Tegu on ravimiga, mida kasutatakse nii endo- kui ektoparasiitide puhul, st ravim sobib nii sooleparasiitide raviks kui ka näiteks peatäide vastu. Ravim on kasutusel juba eelmise sajandi 70-ndatest ja on algselt pärit Jaapanist, kus sel on mõneti lausa imeravimi staatus.

Argentinas tehtud uuringus, kus kasutati ivermektiini profülaktiliselt meditsiinitöötajatel, kes pidevalt koroonahaigetega kokku puutusid, suutis ravim  ära hoida 100% haigestumisest. Kui haigussümptomid siiski mõnel juhul tekkisid, möödusid  need kergelt.  Sümptomaatilise patsiendi puhul suudab ivermektiin koos tsingi ja doksütsükliiniga kasutamisel mõnel juhul haigussümptomid lausa paar ööpäevaga kaotada.  Ivermektiini päevase ravidoosi maksumus on vaid mõned sendid.

Vaata Austraalia arstide kogemust ivermektiiniga:

8. detsembril rääkis tunnustatud kopsu- ja sisearst Dr Pierre Cory USA- s senatis ivermektiini imetabasest efektist, öeldes, et ravimil on äärmiselt võimas antiviraalne mõju koroonaviirusele. Ta kutsus Senatit üles kiirele reageerimisele, et antud info jõuaks võimalikult kiiresti võimalikult paljude meedikute ja haiglateni.

Mis sai edasi? Hoolimata väga heast kliinilisest tagasisidest pühiti teave selle ravimi tõhususe kohta avalikkuse silme alt, paljud haiglad ja arstid keelduvad ivermektiini kasutamast. Efektiivse ravimi  teadlikku varjamist patsientide eest  on korduvalt nimetatud kriminaalseks ja ebaeetiliseks.

Hiljuti jõudis meediasse lugu, kus ventilaatori külge aheldatud, praktiliselt  surivoodil  lamavale 80-aastasele naisele  nõuti perekonna poolt kohtu kaudu välja võimalus  kasutada Ivermektiini. Üks haigla arstidest oli haigele juba ivermektiini määranud, kuid  teine arst keelas selle ära, hoolimata sellest, et haige enesetunne oli juba pisut paranema hakanud.  Perekond sai kohtuotsusega loa kasutada Ivermektiini edasi, selle tulemusel hakkas patsient   kiirelt paranema ja tervenes täielikult. Eetiliselt on äärmiselt küsitav ja põhjendamatu  keelduda isegi  surevatel inimestel kasutamast ravimit, mis on kliiniliselt  nii suurt edu näidanud.

Ivermektiiniga tehtud uuringutest saad ülevaate siit: https://c19ivermectin.com/

 

Budesoniid

2020. aasta suvel lõhestas vaktsiinipromojate infovälja järjekordne uudis tavalise astmaravimi (sünteetilise kortikosteroidi) budesoniidi väga efektiivsest toimest koroonasümptomite vähendamisel. Dr Richard Bartlett, kes ravimit propageerima asus, kuna oli saavutanud sellega suurepäraseid tulemusi oma patsientidel, sattus vihase meedirünnaku alla ja kuulutati nii WHO, peavoolumeedia kui dr Fauci enese poolt kuulsusejanuliseks naivistiks, kes propageerib platseebo-efekti.

Ligi pool aastat hiljem, 2021. aasta 8. veebruaril avaldati aga Oxfordi uuring, mis kinnitab absoluutselt kõike seda, mida dr Bartlett rääkis. Uuringus selgub, et 90% (!) hospidaliseerimistest saaks ära hoida, kui arstidel tuleks pähe seda ravimit tõsiste sümptomitega patsientide puhul piisavalt varakult  kasutada.

Rohkelt teadusuuringuid ravimi kohta, patsientide tagasisidet ja raviprotokolli kirjelduse leiab siit.

Niisiis,  kuude kaupa raisku lastud aeg ja  sajad-tuhanded päästmata elud.  Kui aegsasti antud ravimite ja efektiivsete raviprotokollide abil oleks saanud vältida rohkete inimeste  raskelt haigestumist ning vajadust hospidaliseerimise järele,  poleks iial olnud vaja kogu maailma kuudepikkusesse karantiini lukustada.

Kui on olemas efektiivsed ravimid, mida saab riskigrupil kasutada nii profülaktiliselt kui varaste sümptomite tekkides,  siis langeb ära auahne vajadus vaktsineerida kogu maailma rahvastik eksperimentaalse vaktsiiniga.  Teatavasti ei pärsi olemasolevad koroonavaktsiinid ei viirusesse nakatumist ega ka  viiruse edasi kandmist ning juba praegu teadaolevate andmete põhjal on nende  kõrvaltoimete hulk  üüratu (vt https://vaers.hhs.gov/).

Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringud? On küll tehtud ja neid on palju!

Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi. On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.

Need ravimid on n-ö offlabel? Igapäevaselt kasutatakse ravimeid offlabel mis iganes muude haiguste puhul.

Miks siis ometi? Igaüks vastab sellele küsimusele ise.

 

Liis Orav

 

PS. Eestis arendatavast koroonaravimist saab lugeda siit: https://novaator.err.ee/1215262/mart-ustav-eesti-oma-koroonaravim-on-valmis-aga-inimkatseteks-napib-raha

Allikad: lingid artikli sees

Foto:  Xiao Zhou / Dreamstime.com



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.