DashMania 4/8: Riistvaraline wallet, paber wallet + vastused lugejate krüpto-küsimustele vol 4

6. jaanuar 2018 kell 18:49



Kui DashMania eelmises osas tutvusime telefoni ja arvuti rahakottidega ehk walletitega, siis krüptoraha videoblogi 4. osas võtame vaatluse alla riistvaralise- ja paberwalleti. Vastatud saavad ka uued lugejate/vaatajate krüpto-küsimused, millele leiad vastused kohe video järel. Igas saates loosime kõikide küsimuse saatjate vahel välja 0,25 Dashi, uusi küsimusi ootame dash@telegram.ee.

PS. Loe ka eelmiseid artikleid: “Hando Tõnumaa: Krüptoraha ja selle enneolematud võimalused” ja “Telegram hakkab jagama Dash krüptoraha“ ning “Dashmania” 1. osaga, 2. osaga ja 3. osaga.

 

 

Siin on minu sellenädalased vastused krüpto-küsimustele. Küsimusi tuli taaskord palju ning valdav enamus sai vastatud. Kui Sinu küsimust siin pole, siis hoia Dashmanial silma peal ja ilmselt leiad vastuse järgmise postitusega. Igaks juhuks vaata ka eelmisi küsimusi-vastuseid, võimalik, et sama küsimus on juba varem esitatud ja vastatud. Kui soovid osaleda iganädalases 0.25 dashi loosimises, siis palun saada meile küsimus dash@telegram.ee. 

NB! Mina ei ole finantsnõustaja vaid jagan lihtsalt enda arvamust, kuidas mina krüptomaailmast aru saan. See, mida sa selle infoga peale hakkad, on su vaba valik ja isiklik vastutus.

Lugupidamisega, Hando Tõnumaa 

 

Küsimus: Olen kuulnud, et P2P on vägagi kontrollitav, teadaolevalt tuleb Eestisse nn. vaba net läbi Rootsi, mida on teatud tegelaste poolt lihtne kontrollida või kinni panna. Minu teada paljudes Euroopa riikides on filmide ja muusika tõmbamine keelatud, mida jällegi mingid tegelased pingsalt jälgivad ja kontrollivad. On kuri kahtlus, et selle krüptoga on sama lugu, mida kajastab ka järgmine artikkel: http://www.aigarsade.com/Toendid_viitavad.pdfPaluks sellele kommentaari.

Vastsus: Mina olen torrenteid tõmmanud sellest ajast peale kui torrentid tulid (pea 20 aastat varsti), kunagi pole mingeid probleeme olnud, samamoodi ka teiste failivahetus programmidega. Kuna torrenteid pole suudetud kinni panna, siis järelikult see pole nii lihtne ikkagi.

Tulles selle “Tõendid viitavad” artikli juurde. Esiteks selle autor Mike Adams on suur Alex Jonesi sõber ja mõttekaaslane, Jones on teada tuntud rahva hirmutaja ja minu hinnangul tänaseks n-ö kontrollitud opositsioon. Olin ise kunagi Jonesi jälgija aga mida rohkem ma ise kodutööd erinevatel teemadel tegin, seda rohkem sain aru, et Jones on pandud infot varjama ja arvan, et tegemist on agendiga. On teada, et ka Mike Adams tsenseerib paljusid teemasid ning kajastab kohati vägagi kallutatut infot.

Ükskõik kelle poolt bitcoin ka loodud pole, siis on fakt, et oma krüptoraha saab luua igaüks kes soovib. Mina loen sellest Adamsi artiklist välja kõige ehedamat hirmutamistaktikat. Olen üldse märganud viimasel aastal, et paljud, kes varasemalt pankadest kriitiliselt rääkisid, on nüüd astunud välja krüptoraha vastu. Mina loen siit välja ka seda, et inimesed kardavad muutust – ennist olid pangad halvad aga nüüd krüptoraha tulekuga hakatakse nutma, et oi-oi-oi, see on järgmine samm kontrollühiskonna suunas.

Tegelikult on asjad vastupidi, krüptoraha enneolematud võimalused viivad meid just eemale kontrollühiskonnast. Bitcoin on täiesti avalik krüpto, kus kõik tehingud on kõigile näha avalikus plokiahelas, aga bitcoini kõrval on mitmeid täiesti privaatseid krüptosid, mis ilma teevad. See tähendab, et krüpto pakub meile sellist privaatsust, mida pangad mitte kunagi ei võimaldanud.

Tänapäevases digiühiskonnas on mingis mõttes paratamatu, et sularaha kaob ära. Erinevalt pankade tsentraliseeritud ja kontrollitud sularahavabast ühiskonnast, pakub krüpto meile detsentraliseeritud privaatset sularahavaba ühiskonda. Sularaha ongi väga hea, aga täpselt sama moodi pakub privaatsust ka krüptoraha, sest enamasti ei saa sinu tehinguid pank, riik, maksuamet jne jälgida (NB! Bitcoini saab jälgida, paljudel teistel krüptidel, sh dashil, saad valida privat send ja seda ei saa keegi jälgida).

Kõige olulisem asi, mida krüpto tulekuga tuleks mõista: Krüpto tuleb nagunii ja võtab üle kogu rahandussüsteemi! Me saame kas pealt vaadata ja kurta või kasutada seda enda huvides ära ning olla nagu vesi – go with the flow! Väike paralleel: Kui möödunud sajandi alguses ilma teinud tummfilmid hakkasid vaikselt asenduma helifilmidega, siis olid paljud tummfilmi fännid nördinud ja ütlesid samuti, et helifilmid hävitavad filmikunsti.

Kui süsteem tahab, siis saab ta su pangakontod külmutada, sinu krüptot aga ei saa mitte keegi ära võtta ega külmutada, kui sa oma privaatseid võtmeid hoiad turvaliselt. Minu tunded krüptoraha suhtes on väga positiivsed. 🙂

 

Küsimus: Kas bitcoini alusdokument Satoshi WHITE PAPER on ka eesti keeles kusagil tutvumiseks üleval?

Vastus: Ei ole kahjuks kuskil näinud.

 

Küsimus: Küsimus selline, et dashi eeliseks teiste krüptode ees on iserahastuv süsteem, ehk 10% kaevandatud coinidest läheb investeeringuteks, et dashi edasi arendada mis peaks siis tagama dashi jätkusuutlikkuse. Samas teame me ka, et dashi coinide arv on piiratud, ehk siis mingil hetkel ei saa neid enam juurde kaevandada. Mis saab dashijätkusuutlikusest siis? Kust tuleb siis edasine ressurss dashi arendamiseks?

Vastus: Idee on selles, et umbes 2220. aastal, kui block reward-e enam ei tule, on dash-i võrgus juba nii palju tehingud, et need väikesed teenustasud moodustavad juba selleks ajaks päris suure portsu. Need teenustasud lähevad siis sama moodi jagamisele: 45% kaevandajad, 45% masternode´id, 10% eelarve.

 

Küsimus: Kuidas mõjutab potentsiaalne netineutraalsuse kaotus krüptorahade loomist, käitlust ning eksplatatsiooni?

Vastus: Igale reaktsioonile on olemas vastupidine samaväärne jõud. See tähendab, et ükskõik mida ka ei tehta, siis alati on olemas ajusid, mis selle probleemi lahendavad, otsides uusi innovaatilisi väljundeid. Kokkuvõttes on sellised intsidendid kasulikud, sest selle tulemusena luuakse veel retsimaid (turvalisemaid, kindlamaid) lahendusi. 🙂

 

Küsimus: Mind huvitab küsimus seoses maksuametiga. Kui ma teenin krüptorahaostu-müügi tehingutelt tulu, siis peaksin korrektsuse mõttes tulu deklareerima, et sellelt tulumaks tasuda. Niisamuti, kui hakkaksin võimaldama klientidel tasumisi krüptorahas, siis peaksin selle kuidagi saama ettevõtte bilanssi kanda (käibemaks). Kas ja milline on sellel teemal maksu- ja tolliametil seisukoht toimingute läbiviimiseks?

Vastus: Seadused siin midagi minu teada väga ei keela. Ettevõte võib osta mis iganes valuutat, aktsiat, finantsinstrumenti jne investeerimise eesmärgil. Probleem (seadustega) tekib siis, kui ettevõte tahab hakata pakkuma teenust (näiteks krüptoraha müüki) – selleks on vaja taotleda tegevusluba rahapesu andmebüroolt (https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/rahapesu/) jne. Lihtsalt krüptoraha ostmiseks võib teha firmale konto kraken.com-i või coinbase.com-i ja osta. Võimalik, et seal on ka vaja mingi “rahapesu tõkestamise” värk enne läbi teha. Krüptoraha tuleb ettevõtte raamatupidamises näidata eraldi valuutana.

 

Küsimus: Mis tagab dashi väärtuse, kui bitcoin langeb/kokku kukub ja asemele tuleb uus nr.1?

Vastus: Kõik sõltub sellest, mis põhjustas bitcoini languse/kokku kukkumise. Dashi väärtuse tagab infrastruktuur; süsteemi turvalisus, kasutajamugavus, edasiarendamine jne.

 

Küsimus: Kas ja kui reaalne on, et järgmisel aastal (2018) on bitcoini koha üle võtnud dash?

Vastus: Väga reaalne.

 

Küsimus: Oleks soov krüptoraha osta aga ei tea milline lehekülg oleks kõigeturvalisem ja kuidas neid lehekülgi üldse otsida?

Vastus: Kõik krüptoraha vahendajad on erafirmad, soovitatav on kasutada neid vahendajaid, mis on krüpto ametlikul kodulehel välja toodud www.dash.org. Kõige turvalisem viis krüptot osta on sõbra käest sularahas.

 

Küsimus: Kas krüptorahale kehtivad kuskil maailmas ka mingid seadused või piirangud? Kas ja kuidas saaks üldse krüptorahale seaduseid ja piiranguid peale panna?

Vastus: Krüptot saab ainult ära keelata aga seda ei saa sulgeda. Hetkel tundub, et nii riigid kui ka pangad on aru saanud, et krüpto tuleb nagunii, sellepärast on mitmed pangad võtnud krüptod juba kasutusele ning mitmed riigid plaanivad luua oma enda krüptot. Hiinas on ära keelatud ICO-d (põhimõtteliselt on tegemist kaasaegse ühisrahastus-süsteemiga krüptode abil) ja mitmed tegelased on riigi tasandil ähvardanud krüptosid keelustada, aga ma arvan, et pigem üritatakse krüpto levikut pidurda, et võimalikult kiiresti enda krüptoga välja tulla saaks.

 

Küsimus: Kui näiteks bitcoini kaevandaja loobub block rewardist, siis mis juhtub selle bitcoiniga, mis oleks võinud minna sellele kaevandajale?

Vastus: Ükski Bitcoin-i kaevandaja ei loobu kunagi block rewardist – selle kogumine ongi kaevandamise mõte. Kui kaevandaja kustutab ära oma privaatvõtme, kuhu need Bitcoin-id tulevad, siis neid Bitcoin-e ei saa lihtsalt keegi enam kunagi kasutada.

 

Küsimus: Kui teha ettevõttele dash konto ja esitada arve kliendile, kes maksab dash’is, siis kuidas kajastada seda raamatupidamises? Ühesõnaga kui loobuda näiteks Swedbank’i kontost ja kasutada ainult dash’i, siis kas see on praegusel hetkel võimalik ja tehtav?

Vastus: Ettevõte võib esitada arveid erinevates valuutades: eurodes, dollarites… Seda oskavad kõik raamatupidajad kajastada. Dash on firma raamatupidamises lihtsalt järjekordne valuuta ja selles ei ole midagi keerulist.

 

Küsimus: Mis ajal peaks lisanduma dash valuuta Coinbase lehele? (Kuna Coinbasel on Eesti pangas konto).

Vastus: Seda tuleks uurida Dashist/Coinbase’ist, usun, et aasta jooksul lisandub ka dash Coinbase’i.

 

Küsimus: Kui saladus pole, kui palju igakuisest sissetulekust dashi või teistesse coinidesse kannad ja soovitad kanda. Samuti, kas tegeled kaevandamisega?

Vastus: Ei tegele kaevandamisega. Meil kõigil on erinevad võimalused ja erinevad kohustused. Kui rääkida investeerimisest, siis soovitatav on investeerida vähemalt 10% oma vahenditest. Mul on mitmed sõbrad tõmmanud oma jooksvaid kulusid koomale, et investeerida krüptosse.

 

Küsimus: Ütleme, et mul on 1 dash coin nutitelefoni walletis, millel on peal viirus. Tekkivad kahtlused ja kannan ruttu selle coini sealt välja mõnda teise oma walletisse, näiteks hardware walletisse. Kas on võimalik, et nutitelefonis olnud viirus on vajaliku info (minu privaatne võti, krüptograafiline info 1 coini kohta vms) juba talletanud ja ta saab seda kulutada?

Lugeja ise vastab ka: Tundub, et sain vastuse juba ise välja mõeldud. Pole olemas MINU privaatset võtit, see on meil nii hetkel panganduses, kasutajanimed ja paroolid on kellegi isikuga alati seotud. Krüptos on privaatne võti seotud AINULT walletiga (ilmselt oleneb krüptost aga enamusel vähemalt). Vanast walletist raha välja kandes uuele walletile, pole vana tühja ning lekkinud walleti infoga enam midagi peale hakata. Dashi võrgus on kohe peale 1 coini ülekannet oma uuele walletile salvestunud ka info, et vana wallet on nüüd tühi ja uues 1 coin.

 

Küsimus: Kui turvaline on oma krüpto walletite identimiseks kasutada Gmaili aadressi?

Vastus: Natuke segane küsimus. Enamik krüptoraha rahakotte ei küsi su e-posti aadressi ega kasuta seda kuidagi ka identifitseerimiseks ehk sisselogimiseks. Tõenäoliselt pead silmad krüptoraha vahetuspunkte (exchanges). Esiteks ei ole krüptoraha vahetuspunktis hoidmine kuidagi turvaline – vahetuspunkti omanikud võivad iga kell su krüptorahaga ära kaduda, isegi kui keskkond on väga hästi ja häkkimiskindlalt ehitatud. Lisaks on need online vahetuspunktid igapäevaselt häkkerite rünnakute all.

Rääkides Gmailist: sõltub konto turvalisuse seadetest. Kui kasutada tugevat, pikka parooli ja sisselogimist kahest seadmest (two factor autentication), siis on see väga turvaline.

Teine küsimus on siin aga andmete privaatsus. Teatavasti on Gmaili teenus tasuta ja kasutajad maksavad maailmatasemel teenuse eest oma andmetega. Näiteks Gmaili kaudu võib (tulevikus) ka maksuamet teada saada, kus ja millised krüptoraha kontod kasutajal tehtud on.

 

Küsimus: Ma kandsin ühele inimesele bitcoini, ta ütleb et see ei tulnud kohale ja nüüd küsib mult transfer ID, et asja uurida. Misasi on transfer ID?

Vastus: Kõik Bitcoin-i võrgus toimuvad tehingud on avalikud. Infot kõikide tehingute kohta näeb näiteks läbi veebilehe https://blockchain.info/

Otsingusse saab sisestada kas aadressi, või transaction ID.

Transaction ID on umbes selline kood: “268b7a5fc57f23f38b98e0c231453ab0fc155cc6415f673d0bd7afd192ee2967”, mille järgi saab tehingu kohe plokiahelast üles leida. Kui saaja pole kätte saanud saadetud coini, siis on asi näiteks selles, et ta saatis sulle vale aadressi.

 

Küsimus: Kui suured on dashi teenustasud ja kui kiirelt maksed kohale lähevad erinevate platvormide vahel (nt. tava- ja instantmakse puhul)?

Vastus: Instant send maksab alla ühe euro ja läheb kohale momentaalselt. Tavaline send läheb kuni 2 ja pool minutit, et plokiahelas registreeruks ja maksab kümmekond senti. Kui kanda dashi mõnda exchange’i (vahetusplatvormi), siis seal läheb 10-15 minutit, et dash kohale jõuaks nii, et sa seda seal kasutada saaksid.

 

 

Uusi küsimusi ootame dash@telegram.ee.

Lisainfot:

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
17yG7mpTcuJJbaXBufZweCX7nNqyoAs2Cs

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6