Kas peaksime põllumajandusministeeriumi kohtusse andma?

25. aprill 2013 kell 14:18



honey-bee

Teilo T. London arutleb oma artiklis selle üle, milline võiks olla Eesti mesinduse tulevik ja kui pikalt seda üldse on. Eile arutleti sarnastel teemadel ETV saates “Ringvaade”, kus vaatluse all oli uus dokumentaalfilm “Rohkem kui mesi”.

 

Albert Einstein ütles kord: “Kui mesilased surevad kunagi välja, jääb inimkonnal vaid neli aastat elada.” Viimase viie aasta jooksul on miljardid mesilased teadmata põhjusel lihtsalt haihtunud. Kui mesilaste hukk jätkub, on sel inimestele drastiline mõju: rohkem kui 1/3 meie toidutööstusest sõltub mesilaste tolmeldamisest.

Maailmas aina ulatuslikumaks muutunud mesilasperede massilist kadumist on hakatud nimetama kollapsiks. Kollaps on seotud inimeste püüdlusega põllumajandusest rohkem tulu saada, tarvitada rohkem taimekaitsevahendeid, sh selliseid vahendeid, mis toimivad mesilastele närvimürgina.

Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu, millega keelustataks kaheks aastaks kolme tüüpi neonikotinoide sisaldavate taimemürkide kasutamine maisi, rapsi, maasikate, õunte, porgandite ja paljude muude tolmeldatavate viljade kasvatamisel, kukkus Suurbritannia ajalehe The Guardian andmetel läbi. Eesti jäi hääletusel erapooletuks, vaatamata sellele, et EKMÜ (Eesti Kutseliste Mesinike Ühing), EMLi (Eesti Mesinike Liit) ja SMÜ (Saaremaa Meetootjate Ühing) kindel seisukoht oli, et Eesti riigi esindajad peaksid kohtumistel toetama Euroopa Liidu valitsusasutuste kõiki püüdlusi neonikotinoidide keelustamisel.

Eesti mesilaste selleaastaseks talvitumiskaoks hinnatakse kuni viiendik peredest – seda on kaks korda rohkem kui normaalseks peetav kümme protsenti. Eesti maaülikooli teadlaste hinnangul lubavad tänased euronormid kasutada meie põldudel pestitsiide kordades rohkem, kui seda tehti nõukogude ajal. Maaülikoolis teostatud teaduslikud uuringud näitavad sarnaselt teistele maailmas tehtud uuringutele, et juba neonikotinoidide väga väikesed kogused kutsuvad mesilaste käitumises ja füsioloogilistes protsessides esile olulisi muutusi. Lisaks on selgunud, et neonikotinoidide toksilisus suureneb koostoimes teiste pestitsiididega. Neonikotinoidide kasutamist tuleks seega teadlaste arvates piirata või need üleüldse keelustada.

Eesti põllumajandusministeerium on otsustanud lähtuda oma otsustes aga Euroopa toiduohutuse ameti tegevusest, mitte iseseisvast mõtlemisest. Lugedes Roy Strideri kirjeldust tema ülekuulamisest põllumajandusministeeriumis, võite veenduda, kui ajupestud on ministeeriumi ametnikud. Taimemürkide kasutamisriskide alahindamine on selge kõikidele peale taimekaitsevahendite tootjate ning poliitikute, kes uuringutulemusi lihtsalt ingnoreerivad.

Kuidas panna taimekaitsevahendite tootjad oma tegude eest vastutama? Tahes-tahtmata on õigusloome see raamistik, milles toimetavad nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud ning seadustel on oma roll ka ühiskonna mõttemallide seadmisel. Ökotsiidi kriminaliseerimise eesmärgiks on koguda allkirju, et teha Euroopa Komisjonile ettepanek keelata Euroopa Liidus ökotsiid, mis on konkreetse ala ökosüsteemide ulatuslik kahjustus. Kui saadakse kokku miljon allkirja, on Euroopa Komisjon kohustatud ettepanekut kaaluma. Praegu karistatakse keskkonnareostust põhjustavaid juriidilisi isikuid rahatrahviga, kuid algatuse idee on, et saastajale (näiteks suureettevõtte juhtidele) saab esitada kriminaalsüüdistuse, mille tagajärjeks võib olla ka vangistus. Oma hääle saad Facebookis anda siin.

Eelmise aasta märtsis esitasid erinevad huvigrupid petitsiooni USA keskkonnakaitse agentuurile (Environmental Protection Agency, EPA), paludes lahendust taimekaitsevahendite ja putukamürkidega seotud mesilaste massilisele väljasuremisele. Agentuur ei võtnud aga midagi ette ning nüüd andsid neli mesinikku ja viis vabaühendust valitsusasutuse kohtusse. Kas Eestis tuleks teha sama?

 

Teilo T. London

 

Allikad: Aed ja Kodu, Maaleht, Päevaleht, Bloomberg, Bioneer, Kuhuminna

Loe lisaks: Õhtuleht “Eestis on hakanud surema mesilased”

Foto: Conscious Life News