Pestitsiidi põlvkond: lapsed eesliinil

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. detsember 2018 kell 15:33



Et tuua Eesti lugejani teavet mujal Euroopas toimuvast seoses mürgiste pestitsiididega ja võitlusega inimeste tervise eest, otsustasid Eestimaa Rohelised tõlkida hiljuti France24‘s avaldatud Ségolène Allemandou kirjutatud ausa ja inspireeriva loo üht peret tabanud õnnetusest, mis kasvab ühte suure rahvaliikumisega, kus inimesed on otsustanud oma tuleviku nimel ebaõiglusele vastu astuda.

 

Pestitsiidi põlvkond: lapsed eesliinil

Théo Grataloup on Ponsardi lütseumi kuuenda klassis õpilane, kes elab Lyoni lähistel, Vienne’i kagupiirkonnas. Seljas hiiglaslik punane ranits, uitab ta koolist kodu poole, vahel peatudes, et haarata kohvikust krepp või osta poest midagi praktilist, näiteks kompassi. Tegelikult ei lähegi ta koju, vaid hoopis oma vanemate reisibüroosse, kus tegeletakse hobumatkade korraldamisega. Théo ema Sabine Grataloup on õnnelik, kui poeg lõpuks kohale jõuab ja lausub naerdes: “Ta on lõpmatuseni võimeline kodutööde tegemist edasi lükkama“.

Théo ingellik lai naeratus ja armas ümar nägu ei anna kuidagi märku, et tegelikult on poiss läbi elanud 53 operatsiooni. Vaid ta kähe kurguhääl viitab juba sünnist saati kestnud läbielamistele. Théo nägi ilmavalgust 2007. aasta maikuus, siis tehtigi vastsündinud Théole esimene kiireloomuline operatsioon. Nimelt eraldati poisi kokku kasvanud seedetrakt ja hingamisteed.

Théo ema mäletab selgelt kõike, mida esimestel nädalatel läbi tuli elada: “Alguses oli Théo intensiivravi osakonnas, käed kinni seotud, et ta ei saaks intubatsioonitoru ära tõmmata. Süles me teda hoida ei saanud ja isegi lähedasi sugulasi, nagu õde ja vanaema, ei lubatud teda vaatama. Esimesed kuus aastat Théo elust olid väga keerulised“.

Théol on kolmanda tüübi söögitoru atreesia koos trahheoösofageaalse fistuliga. See on kaasasündinud arenguhäire ja tähendab, et söögitoru ja hingetoru ei ole normaalselt arenenud. Kui Théo oli kolm kuud vana, sooritati tal trahheostoomia peratsioon ehk protseduur, mille käigus tehakse patsiendi hingetorusse ava, et võimaldada kanüüli abil kunstlikku hingamist. Esmakordselt sai Théo haiglast koju alles viiekuuselt. Kuna talle oli hingamiseks paigaldatud kanüül, pidi üks vanematest kogu aeg lapse kõrval olema, et ootamatuste korral reageerida. Näiteks oli oht, et Théo ninas olev kanüül ummistub või libiseb välja.

Kolmeaastaselt läks Théo lasteaeda. Nüüd sai ka ema vabadust juurde, võimaluse aeg-ajalt kodust eemale pääseda. “Olin küll pidevalt klassiruumi ukse taga valves, aga vähemalt sain nii kodust välja. Ja mul oli isegi oma väike laud, kus sain tööd teha“, meenutas Sabine poja esimesi aastaid lasteaias. Kui Théo sai viieseks, eemaldati kaelas olev kanüül, mis tõi kergenduse kogu perele.

“Koheselt näitasid arstid näpuga pestitsiidide peale”

– Sabine Grataloup, Théo ema

Arstid on olnud algusest peale üksmeelel, et Théo väärareng ei ole geneetiline, vaid tingitud välistest mõjudest. Théo arst teatas koheselt, et poisi haiguse taga on mürgised pestitsiidid. “Sel hetkel ei meenunudki mulle, et kasutasin kodu juures oleva kopli hooldustöödeks sünteetilist taimekaitsevahendeid. See turgatas pähe alles hiljem ja siis meenus kohe ka Théo kirurgi jutt pestitsiididest“, meenutab Sabine. Ta kasutas pidevalt karjamaa väetamiseks ja umbrohutõrjeks Glyperi-nimelist taimekaitsevahendit. Glyperi toimeaineks on glüfosaat, aine, mis võibki põhjustada loote väärarengut ning kõrvalekaldeid normaalsusest.

“Arst ütles kohe, et suure tõenäosusega on Théo väärareng põhjustatud glüfosaadi mürgisest mõjust. Raseduse esimesed neli nädalat on loote arengus väga olulised, siis hakkavad olulisemad organid välja kujunema. Just sel, kõige haavatavamal ajal, tegin iga-aastaseid hooldustöid Glyperiga. Ma ei teadnudki veel, et olen rase, seega ei osanud ettevaatlikum olla“.

Sabine tahtis olla keskkonnasõbralik, mistõttu valis teadlikult just selle pestitsiidi oma koduümbruse hooldamiseks. Põllumajanduskeemia tootja Monsanto reklaamis parajasti inensiivselt oma toodet Roundupi, väites, nagu oleks tegemist esimese biolaguneva taimekaitsevahendiga. Tegelikult oli ameeriklaste loodud suurkorporatsioon Monsanto selleks hetkeks juba Prantsusmaal kohtusse antud süüdistusega, mille kohaselt nad esitasid oma reklaamikampaanias valeinformatsiooni.

Prantsusmaa apellatsioonikohus mõistis ettevõttelt kaks aastat hiljem kahjutasuna välja 15 000 eurot. Kohtul võttis kaebuse ülevaatamine aga pea kaks aastat ja selle aja jooksul vältas reklaam meedias edasi. Kui Théo ema kohtuasjast kuulis, oli juba liiga hilja.

“Glüfosaat võib lastel tekitada hormonaalhäireid”

– François Veillerette, organisatsiooni Générations Futures president

François Veillerette on Générations Futures’i (edaspidi GT) ehk organisatsiooni Tuleviku Põlvkonnad asutaja ja president, ning ühtlasi pühendunud pestitsiidide vastu võitleja. Tema hinnangul kujutavad pestitsiidid ohtu kogu inimpopulatsioonile. Põllumehed on maaharimisel kemikaale kasutanud küll juba üle 40 aasta, ometi on tegemist mürkainetega, mis on eriti kahjulikud just arenemisjärgus organismidele. Lapsed on kõige tundlikumad, sest glüfosaadid löövad segi hormoonsüsteemid. 2015. aastal tunnistas WHO Vähiuuringute Keskus glüfosaate sisaldavad herbitsiidid genotoksiliseks, sest need võivad DNA-le tekitada mutatsioone ja mitmesuguseid muid tugevaid kahjustusi. Glüfosaadid on loomadele kantserogeensed ja tõenäoliselt ka inimestel vähkkasvaja teket soodustavad.

Paraku on sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine pidevas kasvutrendis, millest tulenevalt suureneb ka inimeste kokkupuude nendega. 2018. aasta augustis viis Prantsuse sõltumatu tarbijakaitsele keskendunud ajakiri “60 Millions de consommateurs“ läbi uuringu, mille käigus testiti 12 erinevat sorti mähkmeid. Selgus, et 1/3 uuritud mähkmetest sisaldas herbitsiidide jääke. Jääke leidub ka meie igapäevastes toiduainetes. GT eelmisel aastal läbi viidud uuringus leiti taimekaitsevahendite jääke nii hommikuhelvestest, läätsedest kui kikerhernestest.

Perekond Grataloupid otsustasid 2017. aasta oktoobris anda kohtusse nii Glyperi maaletooja Novajardini kui ka vahendi tootja Monsanto. Ajendiks said meedias avaldatud Monsanto originaaldokumendid. Prantsuse päevaleht Le Monde asus uurima ja avalikustama skeeme, mida Monsanto kasutas, et hämada teadusuuringute tulemustega, kallutada seadusloomet ja enda tooteid manipuleerivate turundustrikkidega müüa.

Ameerika Ühendriikides toimunud kohtuvaidlus tõi päevavalgele Monsanto sisedokumendid, millest nähtus, et ettevõttel endalgi olid juba 1980. aastate alguses tõsised kahtlused oma toodete ohutuse osas. Näiteks selgus 1983. aastal läbiviidud uuringus, et glüfosaat põhjustas hiirtel haruldast neerukasvajat. USA Keskkonnakaitse Agentuur (EPA) tituleeris glüfosaadi seepeale “tõenäoliselt vähki tekitavaks“. Monsanto tõi EPA ümber veenmiseks aga mängu eksitavad uuringu, milles väideti, et glüfosaat siiski ei olnud seotud hiirte neerukasvaja tekkega. Lõpuks hindas EPA herbitsiidi tervisele ohutuks.

Grataloupide kohtusse mineku eesmärk oli luua õiguslik pretsedent, mille tulemusel teadvustaksid nii elanikud kui poliitikud glüfosaatide kasutamisega kaasnevaid riske ja oskaksid ohtudest vähemalt hoiduda. Seetõttu oli nende jaoks oluline avalikkuse ette tuua mõlema ettevõtte tegevus. Théod ennast vihastab kõige enam see, et kuigi tootjale endale oli kemikaali mürgisus teada, otsustati siiski raha teenimise eesmärgil seda müüa.

Praeguseks kuulub ettevõte Saksa hiiglaslikule ravimikorporatsoioonile “Bayer“, Rounduppi müüakse igal aastal 4 miljardi euro eest. Ligi 47% Prantsuse turul olevatest herbitsiididest sisaldavad glüfosaati.

Vaatamata sellele, et laialt kasutatavate herbitsiidide ohtlikkus on kinnitust leidnud, seisis Grataloupide pere pidevalt silmitsi ametiasutuste ükskõikse suhtumisega ja üldise vähese huviga juhtumi osas. Sabine arvab, et olukorra reaalseks mõistmiseks peavad inimesed aru saama, kui ulatusliku probleemiga tegu on. Seepärast olekski vaja Prantsusmaale riiklikku sünnipuudega laste registrit. Hetkel on küll olemas kuus sünnipuuetega laste registreerimiskeskust, aga need katavad vaid 19 departemangu 101-st.

“Aiapiiret puudutanud laste käed olid kemikaaliga üleni koos”

– François Ruffié, advokaat

Prantsusmaal oli veel teinegi kohtumenetlus seoses pestitsiididest saadud mürgistustega. Prantsuse edelapiirkonnas Gironde’i departemangus kannatasid kahe algkooli õpilased läheduses asuva veiniistanduse pestitsiidide kasutamise tõttu peavalude ja halva enesetunde all. Vahejuhtum leidis aset 2014. aasta maikuus Villeneuve-de-Blaye piirkonna väikeses külas.

“Kui lapsed kooli jõudsid, pritsis traktor parasjagu pestitsiide põllule. Vahetunni ajal hakkasid lapsed kurtma, et ei tunne end hästi. Hiljem hakkas ka õpetajal paha, ta kaotas teadvuse ja kutsuti isegi kiirabi“, seletas kooli esindanud advokaat François Ruffié teise kohtuasja tagamaid. Kooliarsti hinnangul on just lapsed sellises olukorras peamised ohvrid. Seos veiniistanduses kasutatavate pestitsiidide ja laste tervise halvenemise vahel oli selle olukorra puhul väga tõenäoline. Uurimise tulemusena selguski, et tuule suunast ja tugevusest tingitult jõudsid veiniistanduses kasutatavad pestitsiidid ka kooli territooriumile. Sellele vaatamata suleti kaasus 2015. aastal.

“Laste tervise ja turvalisuse tagamiseks tasub kindlasti kohtu poole pöörduda”

– François Ruffié, advokaat

Keskkonnakaitseorganisatsioon Sepanso otsustas kooli tsiviilnõudega ühineda ja lasi juurdluse kaks aastat hiljem, vahetult enne selle aegumist, uuesti avada. 2018. aasta juulis andis Bordeaux apellatsioonikohtus positiivse vastuse. “See oli suurepärane uudis, laste tervis ja ohutus on seda väärt“, rõõmustas François Ruffié.

Nii advokaadi kui kohtuniku arvates oli üllatav lastevanemate ükskõikne suhtumine koolis juhtunusse. Paljud Villeneuve’i õpilaste vanemad töötavad ise veinitööstustes. Osad lapsevanemad olid imestunud, et juhtumiga üldse kohtusse mindi. Üks emadest, kelle laps tol päeval samuti koolis oli, leidis lausa, et tegu on meedias mõttetult üles puhutud teemaga. “Käisime tütrega pärast intsidenti arsti juures ja võetud proovide tulemused olid puhtad. Lapsed olid lihtsalt ärritatud ja ehmunud sellest, et õpetaja minestas. See on ka kõik“, arvas tüdruku ema.

Me oleme tänaseks olukorras, kus inimesed tahavad seista oma õiguse eest puhtale elukeskkonnale ja tervise heaolule, seetõttu on Bordeaux piirkonna veiniistandused ka segatud mitmetesse kohtuasjadesse. Jõutud on sinnamaale, et Prantsusmaa põllumajandusnõukogu soovitab mürkainetega kokkupuute vältimiseks pestitsiide kasutades alati kanda kindaid, õhukindlat ülikonda, kaitseprille ja muid kaitsevahendeid. Ruffié ütleb, et kohtuasjade algatamise eesmärk ei ole põllumajandust ja veinitööstust hukka mõista või kuidagi kahjustada. Probleemiks on üleliigne ja massiline mürgiste pestitsiidide kasutamine. Soovitakse lihtsalt seaduste kohaldamist nii, et inimeste tervist austataks.

Nelja aasta jooksul, mil advokaat on tegelenud glüfosaadi kahjustuste juhtumitega, on ta märganud siiski muutusi nii viinamarja kasvatajate kui ka poliitikute mõttemaailmas. Teisenenud on kõneviis ja suhtumine. Nüüd on aeg, et kohtupraktikad järele jõuaksid.

“Glüfosaadi seadusega keelustamine ei pruugi anda soovitud efekti”

– Jean-Baptiste Moreau, LREMi parlamendisaadik

Kahjuks ei tundu Prantsusmaa poliitikud glüfosaatide keelustamisest väga huvitatud olevat. 2017. aastal lubas Emmanuel Macron, et vastav seadusemuudatus toimub kolme aasta jooksul. Ometi on tema parlamendienamusega partei LREM juba kaks korda keeldunud kehtivale toidu- ja põllumajandusseadusele lisamast punkti glüfosaatide keelustamise kohta. Et poliitikute kakskeelsusele selgitusi leida, on François Veillerette vihjanud pestitsiiditööstuse lobitööle ja FNSEA-le (suurim kohalik põllumajandusliit), mis on andnud oma maksimaalse panuse selleks, et glüfosaate keelustavat seadusemuudatust takistada.

LREM-i seaduseelnõu raportöör Jean-Baptiste Moreau kinnitab siiski presidendi sõnu. Ta väidab, et lubadus saab täidetud ilma igasuguste räpaste trikkideta. Eesmärgi saavutamiseks olevat valitud usalduslik suhe ja järjepidev koostöö nii teadlaste kui põllumeestega. Sihiks on saavutada glüfosaatidest vabanemine kolme aasta jooksul, seda kõige optimaalsemate meetmetega. See, et glüfosaatide kasutamine lihtsalt seadusega keelustatakse, ei pruugi anda soovitud efekti.

Sabine Grataloup aga ei mõista seda seisukohta. Tema hinnangul on tegu usalduse kuritarvitamisega, valitsus ei kaitse oma inimesi. Teatakse, et glüfosaati sisaldavad taimekaitsevahendid on tervisele ohtlikud ja inimesed on selle ees kaitsetud, miks see kemikaal endiselt keelatud ei ole?

“Rahvusvaheline õigus peab tunnistama ökotsiidi kui nähtust”

– endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Françoise Tulkens

“Kas me tõesti ootame, et Prantsusmaast saab Argentiinaga sarnaselt näide vaikivast genotsiidist?“. 2016. aasta sügisel Haagis toimunud protsessis kasutas just sellist terminoloogiat oma kaitsekõnes organisatsioon, kes esindas pestitsiidide ohvreid Monsanto vastases kohtuasjas. Kahe päeva jooksul kuulasid viis kohtunikku kogu maailmast tunnistusi glüfosaatide kõrvalmõjude kohta. Tunnistajaid oli ligemale kolmkümmend: eksperdid, ohvrid, advokaadid. Monsanto esindajat kohale ei tulnudki. Kohtuasja eesmärgiks oli liikuda edasi rahvusvahelisse kohtusse.

Menetluse lõpus avaldas oma arvamust protsessiväliselt ka endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Françoise Tulkens, öeldes, et selliste protsesside tarbeks tuleks rahvusvahelises seadusandluses kasutada terminit “ökotsiid“ (loodusliku keskkonna hävimine inimtegevuse tagajärjel).

“Võitlus algab täna, sest kunagi ei ole liiga hilja“

– Aurélie Le Floch, aktivist

“See oli hetk, kui saime aru, et me ei ole üksi“, ütles Sabine Grataloup, kes tõi näiteks mõned faktid argentiinlaste põllumajanduse kohta. Argentiinas on 2/3 põllumajandusmaast geneetiliselt muundatud sojaubade ja maisi istanduste all. Igal aastal kasutatakse pea 240 00 tonni glüfosaate sisaldavaid herbitsiide – võrdlusena, et Prantsusmaal on see number 10 000 tonni aastas. On täiesti kindel, et sellised mürkainete kasutamise numbrid avaldavad mõju elanike tervisele. Kaasasündinud deformatsioonidega sündinud laste arv on neli korda kõrgem ja laste vähkkasvajate arv viis korda kõrgem, kui see oli Argentiinas enne glüfosaatide kasutuselevõttu.

Nende mõtetega kutsubki GT praegust, intensiivsusele ja pestitsiidide kasutamisele üles ehitatud põllumajandussüsteemi muutustele. Liikumisega loodavad nad avaldada survet poliitikutele. Eesmärk on naasta sellise põllumajanduse juurde, mis peab lugu loodusest, keskkonnast ja inimese tervisest.

GT asutaja François Veillerette on ka populaarse teose “Me tahame oma moonipõlde tagasi“ kaasautor. Kunagi olid moonid pea iga põllu juures loomulik osa, mis on praeguseks haruldaseks muutunud. Raamat ilmus 2018. aasta septembris ja õige pea tekkis ka samanimeline liikumine, mis tänaseks on petitsiooniga kogunud pea 350 000 allkirja. Petitsiooniga sooviti ühendada linnakodanikud ja hakata rahvaalgatusena iga kuu esimesel reedel kogunema iga Prantsusmaal oleva raekojahoone ette. Pariisi 19. ringkonnas tõi esimene kohtumine kokku ligikaudu sada inimest. Enamusel kohaletulnutest olid kaasas punasest paberist tehtud moonid. Aurélie Le Floch, üks meeleavaldusel osalejatest, kes oli kohale tulnud koos oma seitsmeaastase tütrega, võttis meeleavalduse mõtte kokku nii: “Linnakodanikena peame tegema oma hääle kuuldavaks, et poliitilised otsustajad saaksid aru probleemi suurusest. Võitlus algab täna, sest kunagi ei ole liiga hilja“.

“Ma ei osanud kaitsta Théod. Ma ei taha, et ta mind ühel päeval süüdistab selles, et ma ka teisi lapsi ei ole kaitsnud”

– Sabine Grataloup, Théo ema

Ökoloogilise Generatsiooni (üks neljast suuremast roheliste erakonnast Prantsusmaal) juht ja endine keskkonnaminister Delphine Batho näeb säärast rahva mobiliseerimist ainsa võimalusena võidelda kollektiivse lobitöö ja valitsusasutuste inertsuse vastu. Deux-Sèvres’i departemangu esindaja, kes kirjutas esialgse tagasilükatud seadusemuudatuse glüfosaatide keelustamiseks, tahab siiski uskuda ühiskonna tugevusse ja meenutab 2016. aasta neonikotinoidide keelustamist. “Saime selle seadusemuudatuse läbi viidud, sest võitsime lahingu Rahvusvahelises Assamblees, aga sama olulised olid 700 000 linnaelanikku, kes mobiliseerusid ja mitmeid petitsioone allkirjastasid“. Loodetavasti see mobiliseerumine ja rahva pingutused panevad Prantsuse valitsuse mõtlema glüfosaatide kasutamise üle“.

Kõnealuse rahvaalgatuse koordinaator on Oliver Mugler, kelle kokkuvõte asjast on ühene: “See, et mitte midagi rahva kaitseks ei tehta, on väljakannatamatu. Me peame välja juurima ja hävitama kõik pestitsiidid, sest kui võitleme nende vastu ükshaaval ja keelustame nt ainult glüfosaadid, tuleb varsti asemele uus mürkaine ja üks hakkab teist lihtsalt asendama. Kavatseme oma demonstratsioonidega jätkata ka järgnevatel aastatel ja selline igakuine korrapäraste demonstratsioonide korraldamine viib meid lõpuks sihile“.

Grataloupide perekond on samuti liikumisega ühinenud: “Me teeme seda oma laste pärast. Me ei saanud ega osanud kaitsta Théod kui ta alles arenemisjärgus oli. Ma ei taha, et ta mind ühel päeval süüdistab selles, et ma ka teisi lapsi ei ole kaitsnud“.

 

Eestimaa Rohelised: teeme Eesti pestitsiidivabaks

Eestimaa Rohelised algatasid 2016. aasta kevadel petitsiooni “Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata”, mis kogus rahvaalgatuse portaalis enam kui 2600 digiallkrja. Petitsioonis esitatud glüfosaadi keelamise nõuet arutas Riigikogu maaelukomisjon. Reformierakonna juhitud valitsus ja sotsiaademokraadi Ivari Padari juhitud maaelukomisjon lükkasid petitsioonis esitatud nõudmised tagasi väidetega, et glüfosaadi kahjulikkuse osas polevat teaduslikku infot.

Sellele vaatamata jätkasid Eestimaa Rohelised koos Euroopa Roheliste parteide ja liikumistega võitlust mürgiste pestitsiidide vastu, mille käigus saavutati aprillis 2018 suur vahevõit, mis keelustas Euroopa Liidus mesilasi tapvate neonikotinoidide kasutamise.

Tänu Eestimaa Roheliste ja Euroopa Roheliste ühisele pingutusele võttis Euroopa Komisjon veel sama aasta suvel vastu ka rakendusmääruse, millest tulenevalt keelab põllumajandusamet glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutust koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste läheduses!

2018. aasta sügisel ühines Tallinna linn Eestimaa Roheliste initsatiivil pestitsiidivabade linnade võrgustikuga, mille eesmärk on viia Euroopa linnades pestitsiidide kasutamine miinimumini ning asendada need jätkusuutlike alternatiividega, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning parandada elukvaliteeti.

Me teame, milline mõju on hormoonsüsteemi mõjutavatel ainetel, millest suure osa moodustavad pestitsiid. Kogu Euroopa Liidu peale on neist põhjustatud haiguste kulu 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Eelkõige põhjustavad need ained diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki, viljatust ja loodete väärarenguid. Ja see pole sugugi kogu kahju, mida need ained põhjustavad. Pestitsiidide kahjulik toime võib ilmneda mitte kohe, vaid meie järgmistel põlvkondadel aastakümnete pärast. Parem tegeleda mürkide hulga otsustava vähendamisega kui aastakümnete pärast kahetseda. Teeme kogu Eesti glüfosaadivabaks ja lõpetame mürgiste pestitsiidide kasutamise.

Eestimaa Rohelised osalevad märtsis toimuvatel riigikogu valimistel ja teevad kõvasti tööd, et parlamenti pääseda. Meile on väga oluline, et saaksime riigipoliitikas aktiivselt kaasa rääkida, sest oleme tegutsevatest erakondadest ainus poliitiline liikumine, mis mõistab, et keskkonnaküsimused on meie aja kõige suurem väljakutse. Keskkonnaküsimused vajavad kiiret lahendamist. Kui me tahame säilitada oma maad ja harjumuspärast elukeskkonda ning hoida meie inimeste tervist, peame tegutsema nüüd ja kohe.

 

Züleyxa Izmailova

Kahe lapse ema, abikaasa, Eestimaa Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea

 

Artikli esimese poole allikas: France24

Fotod: iStock, erakogu