/data05/virt37268/domeenid/www.telegram.ee/htdocs/wp-content/themes/telegram/single.php

Millised teaduslikud ideed on aegunud?

16. jaanuar 2014 kell 16:10



science-11Alates 1998. aastast on “suurte küsimuste guru” John Brockman internetilehel Egde.org küsinud ühe suure küsimuse paljudelt maailma juhtivatelt mõtlejatelt. Sellel aastal oli küsimuseks: “Milline teaduslik idee on aegunud?” Vastused väljendavad väga erinevaid mõtteid ja teemasid, sest iga mõtleja tõlgendab ka sõna “aeguma” äärmiselt erinevalt. Vastused puudutavad väga laia spektrit teemasid: sõltuvust, ülbust, binaarset loogikat, lõpmatust ja palju muud. Oleme valinud siia vaid üksikud 174 vastusest.

 

Uute avastuste valguses ning uute ideede arenedes liigub teadus edasi. Vaid mõned uued ideed on tekkinud ilma varasemaid ideid hülgamata või ümber lükkamata. Füüsik Max Plancki sõnul ei võidutse uued teaduslikud tõed seeläbi, et teadlased suudavad oma oponente veenda, vaid pigem seetõttu, et nende oponendid lihtsalt lõpuks surevad ning üles kasvab uus põlvkond, kes on uue ideega tuttav. Ühesõnaga, ideed muutuvad ning samuti muutuvad ajad, milles me elame. Ehk on tänapäeva suurimaks muutuseks nende muutuste kiirus. Millised tunnustatud teaduslikud ideed on aga vaja kõrvale jätta selleks, et teadus saaks areneda? Pakume lühikokkuvõtet mõningatest vastustest.

 

“On loomulik ülistada uurimusi, millel on suured tulemused ning ka teooriaid, mille eesmärk on neid seletada. Ometi saab teadus areneda vaid parimate seletustega edasi minnes ning tihti on kõige elegantsemad seletused just need, mis tegelevad väiksemamõõduliste efektide uurimisega.”

“Teadus peaks lahti ütlema ideest, mida nimetatakse “informatsiooni ülekülluseks”. Ei ole olemas sellist asja nagu informatsiooni üleküllus, on vaid võimetud filtrid. Kui filter on rikutud, on alati liiga palju asju teha ja liiga vähe aega nendeks. Tegemist ei ole vaid tehnoloogiavaldkonna trendiga. Need on elutingimused.”

“Juba mitmete aastate jooksul on välitöid teinud keeleteadlased kinnitanud, et keeled on palju mitmekülgsemad, kui algselt arvati. Mitte kõigis keeltes ei ole nimisõnu ja tegusõnu; igas keeles ei ole võimalik teistele ettepanekuid teha. Praegusel ajal on leitud tõendeid, et peaaegu miski, kui välja arvata ehk kõige üldisemad arvutuslikud põhimõtted, ei ole meile kaasasündinud keelepõhise inimolemuse osaks.”

“Rass on küll ajalooliselt kinnistunud kontseptsioon, kuid sellel ei ole enam kohta teaduses. See kontseptsioon on ebastabiilne ja sellega kaasneb väärtõlgendamise oht. Uute mõistete leiutamine inimeste mitmekülgsuse ja ebavõrdsuse väljendamiseks ei ole küll lihtne, kuid vajalik. Tänapäeval samastuvad paljud inimesed mõne rassirühmaga, vaatamata sellele, mis teadus ütleks nende “päris rassikuuluvuse” kohta. Rass on üles ehitatud ühistele kogemustele ja sotsiaalsetele sidemetele – paljude inimeste ja ka teadlaste jaoks ei ole rass enam bioloogiline kategooria, vaid sotsiaalse grupi märgistaja.”

“Looma aju on samasugune kui inimese aju: see on loomulikult nii, sest inimesed on samuti loomad. On aeg veel kord tunnistada, et inimesed ei ole niivõrd erinevad. Kui inimesed mõtlevad ja neil on mõistus, siis suure tõenäosusega on see ka loomadel. Loomade mõtlemise mehhanismide lahtiharutamine saab olema üks tulevaste aastakümnete suuri väljakutseid. ”

“Inimesed usuvad tihti statistilist sõltumatust, kuid see ei põhine tingimata andmete vastavusel pärismaailmaga. Eeldatakse, et statistika on sõltumatu, sest see teeb matemaatilised üldistused kergeks – see muudab mõõdetamatu mõõdetavaks. Teadus peaks aga tõsiselt võtma üht teaduse lemmikvastust: kõik sõltub.”

“IQ on vahend sotsiaalselt aktsepteeritud mõõdete ja arutlusoskuste mõõtmiseks. IQ-testid loodi käitumuslike loodusteaduslike meetmetega uurimise kõrgajal, kui vähe huvituti kognitiivsetest struktuuridest. Ei ole aga mingitki põhjust uskuda, et niinimetatud “intelligentsuse koefitsient” väljendab mingilgi moel inimeste põhilist kognitiivset võimekust või inimmõistuse loomulikku mõtlemisvõimekust.”

“Faktid näivad olevat üksused, millega on võimalik opereerida teatud raamistikus või kontekstis. Need peaksid olema võimalikult täpsed ja ümberlükkamatud – eksperimentidega igal võimalikul moel testitud. Kui aga kontekst või raamistik, millesse need asetatakse, muutub, ei tohiks fakti võtta kui “valet”, vaid pigem aktsepteerida seda sellele omases kontekstis.”

 

Kõiki vastuseid on võimalik lugeda siit.

 

Allikad: Edge, io9, Scientific American

Foto: jasonmin.wordpress.com

 

Toimetas Hendrik Mere