Hiljaaegu nägi ilmavalgust tavapärasest veidi erinev YouTube-i kanal, mis keskendub aeglaste ja rahulike looduskaadrite tootmisele, kus tähtsal kohal on lisaks teravale pildile ka kõrgkvaliteetne ja müravaba looduslik helifoon.

Kunstnik Liisa Kruusmägi ja loodusest inspiratsiooni ammutav multitalent Taavi Tulev ei käi looduses mitte niisama jalutamas. Nende mõnikord isegi nädalapikkustel avastusretkedel kohtavad nad erilisi loodusnähtuseid ja kogevad looduse kõikehõlmavat ilu. Läbi TeleNature kanali Youtube’is võib igaüks sellest looduse võlumaailmast osa saada.

Kui tavainimesest loodusnautleja satub loodusesse ikka nädalavahetusel ja päevasel ajal, siis Liisa ja Taavi valivad selleks vastupidise aja. Videote ja heli salvestamiseks on oluline minna tsivilisatsioonist ja inimestest võimalikult kaugele. Kõige sobivam aeg on siis, kui inimesed ja masinad alles magavad.

Mis siis sünnib sellel üksildasel vaiksel tunnil keset ürgset loodust? Ükskord õnnestus neil öösel soos salvestada huntide ulgumist. Lisaks huntide ulgumisele tekkis maapinnale sulavatest lumekristallidest halo. “Täiesti värviline nagu teemantid oleksid maas,” kirjeldab Taavi. Päiksetõusu ajal on looduses omad erilised helid. “Kõik kured ärkavad ülesse. Muidu on vaikus ja siis hakkab hull karjumine,” kirjeldab Liisa. “Üks hakkab hüüdma ja siis teine hakkab hüüdma ja siis nad teevad tiivaharjutusi,” kirjeldab Taavi seda vaatepilti, mis avaneb siis, kui ülejäänud inimesed alles voodis teist külge keeravad.

Filmimine ja salvestamine suve öösel

TeleNature on kanal, kus igaüks võib säärase kogemuse omale teleka või arvutiekraanile kuvada. “Meie ajame autentsust taga nii palju kui võimalik,” räägib Taavi. Nii paistabki videotelt loodus nagu ta inimsilmalegi paistab. “See on nagu aken teisele poole,” selgitab Taavi.

TeleNature on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad endale koju teatud atmosfääri luua, kas siis suvetunnet või hoopis talvemeeleolu. Loodussalvestusi võib kasutada töötegemise või lugemise taustaks, selle võib koju mängima panna, et rahustada lapsi või loomi, mediteerimiseks, ülesärkamiseks või magama jäämiseks.

“Loodusel on palju tervistavaid mõjusid. See aitab rahuneda ja kui loodushelisid näiteks haiglates kasutada, siis inimesed tervenevad paremini, sest see võtab stressi ära,“ räägib Taavi mõningatest võimalustest loodusmaterjali kasutamiseks. Roheline värv aitab inimesel ka dopamiini toota. Inimesel on üldse Taavi sõnul hea looduses olla, sest siis on ta rohkem maandatud.

Taavi on loodust salvestanud juba alates aastast 2007. Eelmise aasta kevadel aga tuli helile pilt juurde. “Miks me hakkasime filmima on sellepärast, et lennukid ei lennanud,” meenutab Liisa seda, kuidas möödunud kevadel koroonaaja alguses tekkisid heli salvestamiseks soodsad tingimused. Nimelt tekkis siis olukord, kus Eesti õhuruumis polnud ühtegi lennukit.

Lisaks lennukitele peab loodushelide salvestaja mõtlema ka metsatraktoritele, autodele ja laevadele, mis kõik tekitavad müra. Laevad nimelt teevad väga kõva häält. “Laevade helid kostuvad ikka mingi 20-30km vähemalt,” räägib Taavi.

Taavi selgitab, et looduse salvestamise teebki keeruliseks just heli salvestamine ning sellest lähtuvalt ka sobiva koha leidmine. Parim paik filmimiseks on asustusest eemal. Sellist kohta leida pole aga alati kerge.

Näiteks meenutab Liisa, kuidas nad ühel suvepäeval Saaremaal vaikset kohta otsisid ning neile jäi mulje, et Saaremaal pole ühtki nurgatagust, kuhu keegi juba piknikku püsti poleks pannud. “Nädalavahetusel pole üldse mõtet minna,” selgitab Taavi. “Siis oligi nii, et sa päevitasid paljalt kuskil ja siis tuli mingi turismigrupp, umbes 30 inimest,” kirjeldas Taavi ja rääkis, kuidas Liisa puude taha jooksis.

Ka ilm peab salvestamiseks soodus olema — tuulega on heli võtmine raskendatud. Samas peab kaadrisse jääma midagi liikuvat, et ekraanil toimuvat oleks huvitav jälgida, olgu selleks siis merelained, tuli, langev lumi või vulisev jõevesi. “Muidu vaatad kuidas värv kuivab seina peal,” naljatleb Taavi.

Looduse ilu

Õige koha otsingul on paar sõitnud aastaga läbi juba 40 000 kilomeetrit. Kuid sellega veel praktilised ebamugavused ei lõpe. Nimelt ei pääse mitte igasse kaunisse kohta autoga ligi— nii tulebki vahel 10-15kg kaaluv varustus, söök ja vesi selga võtta ning kõndida tundideviisi “võtteplatsile”. Kui kaamera on üles seatud lähevad nad sellest eemale, et jätta kaamera oma tööd tegema ning mitte loodust oma kohalolekuga segada.

Et valguse mõttes parim aeg filmimiseks on päikesetõus ja -loojang, tuleb neil enamasti ka ööseks metsavahele jääda. Puhkehetkel tõmmatakse rippvoodil kerra. Talvel poevad nad aga soojadesse magamiskottidesse autos.

Zen-kaadrite saamiseks on ka kaljunukil riputud

TeleNature kanalit on mõnus ja rahustav vaadata teki all soe teetass käes. Mida vaataja aga ei tea on see, et sellise mõnusa kaadri saamiseks käib kaamera taga tihti korralik action. Mõnikord tuleb Taavil ja Liisal ette ka lausa ettenägematuid ja ekstreemseid situatsioone. Näiteks tuleb TeleNature’i kanali tarvis tihtilugu paljajalu jääkülmas vees lonkida.

“Mai kuus hakkas lund sadama ja ma olin paljajalu jääkülmas ojas kusagil metsas,” räägib Taavi, kuidas ta kakerdas teravate kivide otsas. Jõkke on aga tarvis ronida sellepärast, et just nii saab kõige parema kaadri.

Kord Saaremaal oli vaja merre minna, et pildile saada veepinnal hüppavaid kalu. Vesi oli siis küll mõnusad 20+ kraadi soe, kuid hea kaadri saamiseks pidi Taavi kaamera panema peaaegu vastu vett. “Kaamera oli sentimeeter veepinnast,” meenutab ta. Kogu ekstreemsus on tema sõnul aga tulemuse nimel.

Liisa Kruusmägi joonistus salvestamise ajast Panga Panga lähistel

Kord tuli Taavil aga heli saamiseks lausa kaljunuka otsas rippuda. Nimelt salvestasid nad Prantsusmaal Cassisis residentuuris olles helisid 400-500 meetrise kõrgusel pankrannikul. Üle kaljunuki riputatud mikrofon jäi aga kinni ning selle lahti saamiseks tuli Taavil üle kaljunuka kummardada. “Siis ma hoidsin Taavil jalgadest kinni,” meenutab Liisa.

Vahel on pimedas metsas ka hirmus. Taavi meenutab, kuidas ta kord Lahemaal magas kõrvaklapid peas ja salvestas samal ajal öö helisid. “Siis nägin unes mingit karu ja pärast salvestisest kuulsin, et mingid imelikud hääled olid seal, kas metssiga või karu või keegi seal mikri kõrval röhises,” meenutab Taavi õõvastavat kogemust.

Samas on just mugavusstsoonist välja saamine üks põhjuseid, miks Liisa ja Taavi loodust salvestavad.

“Sa ajadki ennast ülesse, siis kui kõik teised magavad, lähed oma kolaga, paned selle kuhugi püsti. Ise istud põõsas ja tead, et mikker salvestab paarsada meetrit eemal. Sa lihtsalt istud vaikuses ja mitte midagi ei tee ja mitte midagi ei tohi teha ka. Sa oled sunniviisiliselt mingis eriti ilusas kohas,” räägib Taavi. Talle meeldib ka söögitegemine metsas. Seente korjamine ja nende pannil praadimine ning üldiselt värskes õhus viibimine. Pikalt looduses olles harjuvad nad seesuguse eluviisiga nii ära, et pärast on linnaeluga raske kohaneda. “Kui meil pikad sõidud Vilsandil ja Leedus ära lõppesid, siis oli kohaneda väga raske. Siis läksime kohe jälle linnast ära. Ööbisime metsas, et vaikselt linnaga kohaneda,” räägib ta.

Kui Taavi on olnud pikalt loodusega seotud, siis Liisa jaoks on seesugune looduses viibimine uus asi ning muuhulgas räägib ta, et eks ikka korraks vahel tekib ka tunne, et tahaks duši alla minna või kraanikausis hambaid pesta. “Vahepeal tekkis töötegemise isu, et tahad laua taga olla ja midagi joonistada või maalida või teha midagi sellist, mida sa ei saa looduses teha,” meenutab Liisa. Taavi nii ei tunne. Kui ta looduses on, on ta 100% looduses ning alles tagasi tulles sukeldub taas töötegemisse.

Kui Taavi ammutab loodusest mustreid ja helisid, siis Liisa puhul jõuavad loodusmotiivid tema maalidele. “Kindlasti see viimane näitus, mis mul on, on väga loodusekeskne: tähtede vaatamine ja oma peegelpildi vaatamine järvest,” kirjeldab ta mõnda oma tööd. Varem olid ta maalid enda hinnangul rohkem tubasemad. “Minu jaoks on see täiesti uus maailm,” räägib ta.

Laulvad hülged ja muud loomad

Üks toredamaid asju looduse salvestamise juures on võimalus näha ja kogeda kõike seda, mis meie looduses toimub. Liisa meenutab korda, kui nad ükskord öösel Harilaiul olles hüljeste laulmist kuulsid. “Ma ei olnud sellist asja kunagi kuulnud,” räägib Liisa. Samal ajal oli Taavi sõnul näha veel helkivaid ööpilvi. Lisaks oli seal veel palju linde, suuri kotkaid ja kajakaid. Sinna on neil plaanis uuesti minna, kaevata mikker maa sisse otse lindude alla ning filmida kaugemalt.

Lisaks kohtab tihti looduses käies ka loomi. Liisa on näinud näiteks ilvest ja kedagi suurt, kas saarmat või kobrast, jões ujumas, Taavi aga ka karu ja põtra. Omaette eesmärgiks nad loomade kaamerasse püüdmist võtnud pole— selleks läheb tarvis rohkem aega ja teistsugust strateegiat.

Ometi on ka nende kaamera ette jäänud ägedaid momente. Taavi lemmikuteks on olnud kalade filmimine. Liisale meeldis aga hetk, kui kiil sõi ämbliku ära. Sellest hetkest on neil aga meeles, kuidas kõik pea ümber sumises. Kui sääskede ja parmude vastu aitas sääsetõrje, siis tüütute kärbeste vastu ei aidanud miski “Mingi tuhat kärbest oli ümber,” meenutab Taavi. Lõpuks ei jäänud neil muud üle kui ära joosta ja autos istuda.

Mikrofon keset järve

Youtube’ist võib leida palju ilusaid loodusvideoid, mille taustaks mängib muusika. Ilusat pilti kaamerasse püüda on Taavi sõnul heli salvestamisest tunduvalt lihtsam. Selliseid kanaleid nagu TeleNature väga palju ei ole, sest kvaliteetse heli ja pildi saamiseks peavad inimesel olema tugevad tehnilised teadmised. “Sa pead ikka fotograafias väga osav olema ja salvestusest teadma,” räägib Taavi. Lisaks sellele on tehnika kallis ning ka ilma autota ei saaks nõnda loodusese käia. Lisaks peab tundma hästi ka loodust.

Hetkel on TeleNature’i kanalil üleval pea 50 videot, materjali on lisaks aga saja kanti. Nende eesmärgiks on iga nädal üks või paar videot üles panna ning kanalit mitte soiku lasta. Kuna nad nii kui nii naudivad looduses käimist, siis usub Taavi, et võiks sellist asja vabalt elu aeg teha.

Praegusel ajal, kui loodusesse minnes enam muud ei näegi, kui masinaid metsa maha võtmas, on Taavi ja Liisa looduse salvestasimisel ka suurem eesmärk — nimelt kaduvate ökosüsteemide dokumenteerimine. Aastate pärast ei pruugi neid kohti sellisel kujul enam olemaski olla.

Usutles ja kirjutas Anete Kruusmägi

TeleNature youtube-i kanali leiab siit: https://www.youtube.com/c/TeleNature

Liisa ja Taavi tegemisi saab jälgida ka instagram-ist: https://www.instagram.com/TeleNature/

Fotod: erakogu