Hommikusöögihelvestes võib leiduda kahjulikke mükotoksiine

1. mai 2014 kell 13:02



Corn FlakesMükotoksiinid on looduslikud mürgised keemilised ühendid, mida toodavad hallitusseened. Hallitusseened on võimelised tootma väga erinevaid ohtlikke mükotoksiine, nagu näiteks aflatoksiin, fusariumid, don, ohratoksiin, T-2, zeralenoon jpt. Põllumajandusorganisatsiooni FAO hinnangul on mükotoksilise saaste poolt igal aastal tabatud ligikaudu 25% kogu maailmas kasvatatavatest põllukultuuridest. Ning need jõuavad ka inimeste toidulauale. Pakistani teadlased uurisid 237 erinevat hommikusöögihelveste proovi ning leidsid, et pea pooled testitud hommikusöögihelvestest sisaldasid aflatoksiine, ohratoksiini ja zeralenooni.

 

Aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained, mis toimivad põhiliselt maksale. Kuid on leitud ka nende mõju närvisüsteemi, kopsude, seedeelundite, neerude ja aju tegevusele. Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa kantserogeen, mis suurendab maksakasvaja tekke tõenäosust nii imetajatel, kaladel kui ka lindudel. Lisaks maksakahjustuste ja maksavähi tekitamisele on aflatoksiinidel seos ka embrüo kahjustustega, kuna need suudavad läbida platsentabarjääri.

Neli põhilist aflatoksiini on B1, B2, G1 ja G2.  Pakistani teadlaste uuringu kohaselt olid 41% hommikusöögihelvestest saastunud aflatoksiinidega ning 8% puhul ületas see määr Euroopa Liidus kehtestatud maksimaalset turvalist taset. Kuigi säärane piirmäär on kehtestatud, ei ole tegelikult aflatoksiin B1 jaoks turvalist päevast piirmäära, kuna see on kartsinogeenne. Kõige enam aflatoksiine leiti semolinast (jämedalt jahvatatud nisu)

2012. aastal samuti Pakistanis avaldatud uuring leidis, et 38% hommikusöögihelvestest on aflatoksiinidega saastunud ning 21% imikutoitudest sisaldasid aflatoksiin B1 rohkem, kui on EL-s lubatud. Eelmisel aastal avaldas Euroopa toiduohutuse amet (European Food Safety Authority) raporti aflatoksiinide kohta teraviljades ning nendest valmistatud toodetes. Vahemikus 2007-2012 kogutud 2183 toiduproovist sisaldasid 10% aflatoksiine.

 

Ohratoksiin kahjustab neerusid ja on tõenäoliselt kartsinogeenne

Ohratoksiin A on mükotoksiin, mida produtseerivad Penicillium ja Aspergillus liiki seened. Seda leidub kõikjal maailmas mitmesugustes taimekasvatussaadustes – teraviljades, kohvi- ja kakaoubades, kuivatatud puuviljades, viinamarjamahlas, veinides, õlles ning maitseainetes. Ohratoksiin A satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates (korint, harilikud rosinad, sultanirosinad) on sageli avastatud kõrge saastumise tase. Rosinad on oluline ohratoksiini A toiduga organismi sattumise allikas neid rohkesti tarbivate inimeste, eriti laste puhul. Ohratoksiin kahjustab neerusid ja immuunsüsteemi ning see on klassifitseeritud võimalikuks kartsinogeenseks aineks.

Pakistani uuringus sisaldasid ohratoksiini umbes 48% hommikusöögihelveste proovidest ning nendest kolmandik oli üle EL-is lubatud normi. Taas osutus kõige enam saastunuks semolina.

 

Zearalenoon häirib hormonaalsüsteemi tööd

Zearalenooni leidub peamiselt maisis ja maisitoodetes, kuid seda on leitud ka odras, kaeras, nisus, riisis ja sorgos. Kui tooraine on saastunud, siis võib zearalenooni leida ka õllest ning teraviljaga toodetud loomade lihast, munadest ja piimatoodetest. Zearalenooni leidus 53% testitud hommikusöögihelvestes ning sellest 8% oli üle EL-i normi. Kõige enam saastunud olid maisihelbed.

2011. aastal avaldatud uuringus leiti, et 78,5% uuringu käigus testitud 9-10 aasta vanuste tüdrukute uriiniproovis esines zeralenooni. Mitmed neist olid eakaaslastest lühemad ja neil oli hilinenud rindade arengu algus mis viitab sellele, et zeralenoon takistab kehas östrogeeni tööd.

 

Kuidas ennast mükotoksiinide eest kaitsta?

Mükotoksiinid tekivad teraviljas juba kasvamise või säilitamise ajal. Nende saastumist on peaaegu võimatu vältida ning seda ei saa täielikult eemaldada. Mükotoksiinid ei lagune ka küpsetamise käigus, nii et neid leidub valmistoodangus. See, kui suurt riski need endast kujutavad, oleneb sellest, milline on konkreetne tüvi, kui palju seda on ning kui palju saastunud toodet tarbitakse. Sealjuures kehtib see nii konventsionaalsel moel kui mahedalt kasvatatud teravilja kohta. Eriti vastuvõtlikud mükotoksiine tootvatele seenorganismidele on GMO-taimed. Hiljutine uuring näitas, et GMO-taimedel kasutatav herbitsiid Roundup suurendab aflatoksiine tootvate seente kasvu. Arvatakse, et GMO-d võvad olla üheks põhjuseks, miks on USA maisis mükotoksiinide saastatuse tase oluliselt suurenenud.

Selleks, et mükotoksiinide tarbimist ennetada on ainult üks viis – vähendada või elimineerida teraviljad enda toitumisest ning tarbida enam köögivilju. Võib-olla on aine enam levinud teraviljatalumatuse taga hoopis mükotoksiinid? Ning ei saa ka välistada, et Paleo dieedi populaarsuse ja tervise paranemise taga on justnimelt teraviljadest loobumine.

Regulaarne vürtside tarbimine aitab suurendada vastupidavust mükotoksiinidele. On leitud, et küüslauk leevendab zeralenooni mürgist toimet. Kurkum ja ellaaghape (leidub granaatõunades, mustikates, maasikates, mustsõstardes ja jõhvikates) aitavad aflatoksiin B1 toimet piirata. On mitmeid põhjuseid, miks toitudesse lisada nii kodumaiseid, kui eksootilisemaid vürtse – need kaitsevad meid terve hulga ohtlike patogeenide eest, sealhulgas ka mükotoksiinide eest.

 

Allikad: Green Med Info, Maaleht, Veterinaar- ja Toiduamet, GMI 2, NCBI, NCBI 2, Cancer Letters

Foto: tanninimages.com

 

Toimetas Katrin Suik