Paljud mitte-mahedad toidud sisaldavad rohkem fluoriidi kui kraanivesi

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. juuli 2013 kell 11:07



grapes

Tavapäraselt peetakse suurimateks fluoriidiallikateks kraanivett (riikides, kus seda kraanivette lisatakse) ja fluoriidiga hambapastat. Kuid fluoriidieksperdi Jeff Greeni sõnul tuleb tegelikkuses pea kolmandik inimeste tarbitavast fluoriidist hoopis toidust, täpsemalt mitte-mahedalt kasvatatud puu-, köögi- ja teraviljast.

 

Paljud mitte-mahedalt kasvatatud toiduained sisaldavad mitu korda suuremat kogust fluoriidi, kui USA-s on kraanivees lubatud – seda “tänu” pestitsiididele, millega neid pritsitakse. On juhtumeid, kus fluoriidi tase ületab kraanivee fluoriidisisaldust 180 korda.

Fluoriidil põhinevaid pestitsiide nagu krüoliiti (naatriumheksafluoroaluminaat) kasutatakse mitte-maheda toidu kasvatamisel väga sageli, kuna need on putukate tõrjumisel äärmiselt tõhusad. Kuna need on toidusaadustel väga püsivad, siis mitte midagi kahtlustavad tarbijad söövad neid oma igapäevatoiduga suurtes kogustes sisse.

“Krüoliit on putukate hävitamise äärmiselt tõhus. See on ka väga kleepuv, nii et toodangut sellega pritsides on suur tõenäosus, et tarbijad ei pese seda enne söömist maha,” kommenteerib Green.

 

Paljud puuviljad on fluoriidist küllastunud

Fluoriidi sisaldavad kemikaalid on keskkonnas väga püsivad ega lagune kiirelt, mistõttu need kuhjuvad pinnases, kust need taime juurte kaudu jõuavad lehtedesse ja isegi viljadesse. Tsitruselised võivad USA seaduste kohaselt sisaldada kuni 95 ppm (part per million – miljondikosa, suhtelist vahekorda iseloomustav kontsentratsiooni mõõtühik) krüoliiti, kartulitel on lubatud kogus 22 ppm koorel ning 2 ppm mugula sees. Rosinates on lubatud 55 ppm ning Rooma salatil 40 ppm. Kõige suurem lubatud määr on jääsalatil, kuni 180 ppm, mis on 180 korda kõrgem kui USA-s kraanivees lubatud hulk. Kõige rohkem kasutavad krüoliiti viinamarjakasvatajad, et tõrjuda lehti söövaid ja muid putukaid. Seetõttu on viinamarjades tihti registreeritud mitu korda suurem kogus fluoriidi kui seadusega lubatud.

Tavapäraselt kasvatatud viljast valmistatud hommikusöögihelvestes on ka sageli kõrge fluoriiditase. Sama kehtib tavapäraselt kasvatatud puuviljamahlade kohta nagu viinamarja-, õuna- ja jõhvikamahl. USA-s on veinitootjatele edastatud ametlik soovitus vähendada krüoliidi kasutamist viinamarjade kasvatamisel, kuna muidu ei vasta saak rahvusvahelistele normidele fluoriidi sisalduse osas. Kuna fluoriidi ioonid on vee molekulidest väiksemad, läbivad need kergesti puuviljade koore loodusliku filtratsioonimehhanismi samal kombel, nagu need enamasti läbivad tavapärased veefiltrid. Fluoriidi ioonid läbivad kergelt ka ajubarjääri ning ladestuvad ajukoesse.

Sel moel toidu, kraanivee, karastusjookide ja hügieenitarvetega tarbitav fluoriidi kogus võib tavatarbijal ületada seitse korda turvalise normi. Fluoriidi on seostatud madalama IQ-tasemega lastel ning isegi USA valitsus on teatanud, et kraanivees lubatud fluoriidi normi tuleks alandada. Võimalik, et järgmine takistus fluoriidi-vastases võitluses on toiduainetööstus ja põllumajandus.

 

Fluoriidisisaldus Eestis kasutatavas joogivees on piirkonniti väga erinev. Pinnavett joogiveena kasutavates linnades (Narva, enamik Tallinna piirkondi) on joogivee fluoriidisisaldus väga väike (~0,1–0,3 mg/l). Lõuna-Eestis on levinud fluoriidivaene põhjavesi. Fluoriidirikas vesi on levinud esmajoones Lääne- ja Kesk-Eestis. Oma joogivee fluoriidisisalduse saad teada kohalikult veekäitlejalt. Vaata ka kaarti. (Allikas: www.sm.ee)

 eesti

 

 

Allikad: Natural News, Natural Society, Natural News 2

Foto: thenumber1.com

 

Toimetas Katrin Suik