Kas sa tegelikult vajad hommikusööki?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. juuli 2020 kell 10:52



Breakfast

Reipad hommikuprogrammi saatejuhid ja vanaemade traditsiooniline tarkus kinnitab meile, et “hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord“ ja aitab kaasa optimaalsele ainevahetusele terve päeva vältel. Kuid tegelikult puudub teaduslik tõestus, mis seda ideed kinnitaks. On tõestatud, et kui sa tarbid hommikusöögiks suhkrurohkeid teraviljatooteid, siis tõuseb veresuhkur kiirelt ning seda kompenseerib kiiresti insuliinitaseme tõus. Paari tunni päras kukub veresuhkru tase kolinal ning terve ülejäänud päeva tooni määrab see, et hommikusöögi tõttu kogetud ennelõunane hüpoglükeemia põhjustab meeleolu ja isu pidevat kõikumist.

 



Värsked uuringud näitavad, et valgurikas hommikusöök aitab ennetada õhtust külmkapi vahet käimist ning teismelised, kes sõid viletsat hommikusööki, olid 27 aastat hiljem suurema tõenäosusega metaboolse sündroomi all kannatajad, kui tervislikku hommikusööki söönud eakaaslased.

Mitmed inimesed leiavad, et hommikusöök annab päevale hea alguse ja ennetab pidevat näksimist päeva jooksul. Teised kogevad jälle seda, et hommikusöök sütitab neis isu ja nad võitlevad terve päeva erinevate isudega. Mõne jaoks on päev hea niikaua, kuni nad otsustavad süüa, ning peale seda hakkavad asjad allamäge minema.

Hommikusöögi alasesse vaidlusesse on intervallpaastumise kontseptsioon (loe pikemalt ka Telegrami artiklist) toonud sisse uusi vaatenurki. Vahelduva paastumise pooldajad leiavad, et mida kauem me suudame tegutseda il



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.